Aeg-ajalt tõuseb avalikkuse ette näiteid võimukandjate või ettevõtjate eetiliselt kaheldavatest tegudest, mis oma jokk-iseloomu tõttu jäävad riigi õiguskaitseasutuste reageeringuteta, kirjutab riigi peaprokurör Norman Aas.
See jätab paljude ühiskonnaliikmete jaoks probleemi justkui lahenduseta, sest kuigi sisemine hääl ütleb, et midagi on valesti, puudub autoriteetne isik või institutsioon, kes sellise käitumise mõjusalt ja avalikult hukka mõistaks. Kui keegi üritab väljaspool õiguskaitseasutusi (nt ajakirjandus) negatiivset hinnangut anda, siis on üsna sageli tagajärjeks see, et patustajal jääb eneseõigustuseks argumente ülegi ja väliselt ei muutu justkui midagi.
Vastust küsimusele, miks on õigus ja eetika nii lahku kasvanud, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.