Töökohad vähempakkumisele

Praegu maksab töötukassa tööturu mõjutamiseks ettevõtjale palgatoetust pikaajaliste töötute töölerakendamisel 50% väljamakstud töötasust (2010 136 mln krooni). Tallinna uute töökohtade loomise meetme raames toetatakse ettevõtjat põhivahendite soetamisel. Töötukassa toetuste (2010 45 mln krooni) kaudu püütakse töötuks jäänud palgatöötajatest ettevõtjaid tekitada. Kaasneva eesmärgina taotleb sedasama EAS oma stardi- ja kasvutoetusega. Arusaamatuks jääb aga, mille alusel on kujundatud töökoha hind. Tööturu mõjutamise „ühe latiga mõõtmine“ põhjustab vahendite ülekulu ega suuna neid riigi ja kohaliku piirkonna ning ettevõtluse vajadustest lähtudes.

Tööpuuduse leevendamise meetmed peavad olema suunatud uute töökohtade loomisele näiteks ettevõtjatelt töökohtade „ostmise“ kaudu. Töökoha õiglase toetusfinantseerimise hinna kujundamiseks peab see toimuma vähempakkumise teel. Maapiirkonnad ja väiksemad linnad jooksevad elanikest tühjaks eelkõige töö- ja sissetuleku puuduse tõttu. See omakorda takistab allesjäänutele avalike teenuste kvaliteetset osutamist ning süvendab ääremaastumist. Leevenduseks võiks olla see, kui riigipoolsed töökohtade toetusoksjonid toimuksid regionaalpoliitiliselt suunitletuna.

Kuidas töökohtade vähempakkumine toimuda võiks? Riik ja/või kohalikud omavalitsused kuulutavad välja ettevõtjatele suunatud vähempakkumise N töökoha saamiseks M piirkonnas/omavalitsuses. Piirkonna prioriteetidest lähtuvalt võib täiendavalt määratleda valdkonna ning tegevusala, kuhu töökohti soovitakse. Kohaliku omavalitsuse eelarve tugevdamise vajadusest peaks uuele töökohale tööleasuvate töötajate maksuosa laekuma piirkonna kohalike omavalitsuste eelarvetesse, st töötajad peavad rahvastikuregistri järgi elama vastavas piirkonnas. Igal juhul peab see olema uus töökoht ja säilima vähemalt näitekskolm aastat.

Vähempakkumisel saadud ettevõtjate hinnapakkumiste kasvavast järjekorrast kuni soovitud töökohtade arvuni või hanke summani selgub toetuse põhjendatud suurus, mida vähempakkumisel „joone alla“ jäänud ettevõtjatele töökohtade loomise ja säilitamise eest vähempakkumise tingimustel teatava perioodi vältel peale ettevõtjapoolsete uute töökohtade töötasude väljamaksmist makstakse. On loomulik, et kui ettevõtja toetuse tingimusi ei täida, siis nõutakse toetussumma (koos trahviga) tagasi.

Tööturu ja ettevõtluse toetusmeetmete selge eraldamise kaudu tekivad riigil senise hägusa mitmeallikalise toetussüsteemi asemel selged hoovad ettevõtluse ja/või tööturu toetamiseks ning regionaal- ja ettevõtluspoliitiliste eesmärkide elluviimiseks.