Kodumaised investeeringud eesmärgiks

Eesti ettevõtluse ja ka kapitalituru edendajaks saavad esmajoones olla siinsed inimesed. Kui me ise oma säästud mujale investeerime, on keeruline veenda teisi meie kapitaliturgude atraktiivsuses. Seetõttu nõustun Toomas Lumani probleemipüstitusega.

Pensionisüsteemi loomisel oli üks eesmärke kohaliku finantsturu areng. 2008 alanud finantskriisi järel on aga meie finantsturu arengust rääkimine liialdus. Kui eelmisel aastal jätkus Eesti majanduses elavnemine, ekspordimahtude kiire kasv ja tööpuuduse vähenemine, siis Tallinna börsi tehingute käive oli kõigi aegade madalaim (alla 200 miljoni euro).

Võib ju öelda, et avatud majandusruumis võib kapital meie majandusse voolata ka mujalt ning eelkõige Skandinaaviast on Eestisse otseinvesteeringutena ka palju investeeritud. See on tervitatav. Rahvusliku kapitali investeerimisvõimaluste parandamise esmaeesmärgiks ei ole kõigi ettevõtete tagasiostmine kunagise talude päriseksostmise järelkajana ja kindlasti ka mitte plaanimajanduse elementide taasrakendamine. Küsimus on selles, kas Eesti majandusruum on siin juba tegutsevatele, äri alustavatele või ka näiteks Soomest siia kolivatele väiksematele ettevõtetele hea kasvulava.

Ettevõtjad, kes kodukamaralt pihta hakates suureks kasvada tahavad, kurdavad, et kapitali kaasamise võimalused piirduvad sageli panga ukse taha minekuga. Kohalik võlakirjaturg seisab ja omakapitaliinvesteeringute kaasamise võimalusi võiks rohkem olla.

Finantsteenused, sealhulgas pensionifondide valitsemine, on paljuski reguleeritud ärivaldkonnad. Sellel, et Eesti elanike finantsvaradest tagasihoidlik osa vähegi otseses vormis Eesti ettevõtete rahastamises osaleb, on pistmist ka seadustega. Rahandusministeerium peab need üle vaatama selle pilguga, mida saab teha, et soodustada investeeringuid Eesti ettevõtlusesse. Vajadusest välisinvesteeringuid siia meelitada räägime alatasa, midagi kummalist ei ole ka kodumaiste investeeringute meelitamise eesmärgiks seadmises.