Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
"Kui Euroopa riigid finantseerivad majandust raha ja säästudega, siis meie poputame teiste riikide omi – mis, nagu elu näitab, ülearu hästi ei toimi," kirjutab Luman. "Piltlikult öeldes käitub Eesti nagu taluperemees, kes laenab raha naabrimehele olematu intressiga, aga kui omal on lauda ehitamiseks raha vaja, võtab seda kallilt – kui mitte kiirlaenukontorist, siis väiksemast pangast, sest suuremate ja soodsamate pankade jaoks on ta liiga riskantne."
Arenenud Euroopa riikides on keskmiselt 60% pensionifondide varadest investeeritud koduturule: Prantsusmaal 81%, Saksamaal 77%, Belgias 74%, Hollandis 70%, Suurbritannias ja Norras 63%. Eestis on see protsent ainult kuus. "Eestis on palju firmasid, kes kaasaks heal meelel lisakapitali – neil on oskust ja tahtmist ideid realiseerida," kirjutab Luman. "Samas on Eestis palju raha, mis teeniks paremat tootlust kui olematu intress pangakontol või tähtajalises deposiidis."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pensionikogujad ehk investorid saavad lähtuda vaid investeeringult saadava potentsiaalse kasu ning sellega kaasnevate riskide vahekorrast, kirjutab vastuseks Toomas Lumani üleskutsele Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse esimees ja Sampo pensionifonde valitseva Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saar.
Pensioniraha kasutamisel tuleks leida mõistlik tasakaal välis- ja siseinvesteeringute vahel,
Nordea Pensioni juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul tuleks selleks, et II pensionifond investeeriks rohkem Eestisse, otsida võimalusi ka börsilt.
Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad on üha rohkem viinud otsustamist Eestist eemale ning Stockholmist vaadatuna on ilmselt mõnevõrra raskem näha vajadust Eestisse investeerida, kommenteeris tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale