ACTA ei sündinud tühjalt kohalt. Selle baas loodi juba TRIPSiga, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, kirjutab vandeadvokaat Silja Elunurm.
TRIPS sai WTO asutamislepingu paketi lisaks 1994. Autoriõiguse kaitse eesmärgile lisandus USA juhtimisel selgelt kaubanduslik dimensioon. TRIPS laiendas otsustavalt teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse tootjate õiguste kaitset. Kui enne TRIPSi oli nende õiguste kehtivuse perioodiks 20 aastat teose loomisest, siis TRIPS pikendas selle 50le. Kuna TRIPS seati WTO liikmesuse eeltingimuseks, siis oli tekkinud globaalne intellektuaalse omandi kaitse raamistik.
Täna arutame tuliselt ACTA võimalike mõjude üle. ACTA baas loodi juba TRIPSiga. On see hea või halb? Pigem paratamatu. TRIPS on haardelt globaalne, kuid tema tiivad olid kärbitud. WTOs on 153 liiget, kes on TRIPSi aktsepteerinud. Samas on teatud riigid hõlmatud nn üleminekusätetega ning TRIPS-is sätestatud õiguste teostamise regulatsioon on samuti lakooniline. Ka ei ole liikmesriigid hoolimata USA ning Šveitsi aktiivsest poolehoiust suutnud kokku leppida, kas TRIPSi alusel on võimalik riikidel üksteise vastu algatada rikkumismenetlusi. ACTA kaudu on võimalik eeldatavasti sellest tõlgendusprobleemist vabaneda.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.