ACTA mõjusid pole võimalik ennustada

Olukorras, kus avatud õppesisu loomise ja kasutamise kultuur ning e-õpikute loomise ja turustamise ärimudelid on alles kujunemas, ei tohiks kindlasti mingeid eelnevaid piiranguid kehtestada.Reguleerida on mingit valdkonda otstarbekas vaid siis, kui valdkonna arengus on ilmnenud mingid olulised tõrked, ning regulatsioonid aitavad neid tõrkeid leevendada.

ACTA eeldab teiste aktide kehtestamist. ACTA puhul võiks küsida: millised on need tõrked, mida ACTAga ühinemine leevendab? Mida ACTAga ühinemine toob kasu Eesti ühiskonnale? Tõepoolest, ACTA omaette võetuna oma üldsõnalisuses suurt ohtu ehk ei kujutagi. Kuid sellega ühinemine loob eeldused ja lausa kohustused juba hoopis konkreetsemate aktide kehtestamiseks: sõnaühend “iga lepinguosaline tagab” esineb lepingu tekstis lausa 16 korda (sic!).

Lõpetuseks tooksin kaks olulist aspekti, miks vähemalt praeguses faasis minu arvates ACTAga ühineda ei tohiks: 1) mis tahes ühiskonnale potentsiaalselt suurt, kuid momendil ebaselget mõju avaldavaid akte ei tohiks kehtestada kõikjal korraga, vaid nende mõju tuleks katsetada väiksemas ulatuses; 2) kodanikuühiskonnas – mida olla me ju pretendeerime! – ei tohiks kehtestada ühtegi akti, mis ei ole leidnud kodanike heakskiitu. Ütleb ju rahvatarkuski, et parem karta kui kahetseda”.