Tulumaksu määra asemel oluline süsteemi stabiilsus

Süsteemi nõrk punkt on väike reaalne maksukoormus (efektiivne määr 7–8%) ja et rahvusvahelistel ettevõtetel on soovi korral võimalus viia kapital Eestist välja siin teenitud kasumi pealt tulumaksu maksmata, jättes kasumi formaalselt Eesti äriühingu omakapitali. Ettevõtted järgivad seadusi ning neile ei saa ette heita, et nad kasutavad äritegevuses riigi loodud keskkonda, kuid ei maksa riigile vabatahtlikult tulumaksu. Eeldus, et jaotamata kasum makstakse kunagi dividendidena välja ning tulumaks on seega vaid edasi lükatud, praktikas kahjuks alati ei kehti.

Olukord on võrreldes 2000. aastaga muutunud. Eesti on igas mõttes edasi arenenud, me ei ole enam poolenisti Venemaa mõjusfääri kuuluv üleminekuriik. Mis kunagi oli Eestile kasulik, ei pruugi praegu seda enam olla. Tänapäeval torkame silma pigem riigirahanduse stabiilsuse ja vähese bürokraatia kui kasumi maksustamise edasilükkamisega. Maksuaspekt on rahvusvaheliste investeerimisotsuste langetamisel teise- või kolmandajärguline tegur.Kuid isegi kui Eesti tulumaksusüsteemi erisused omavad praegu rohkem kaalu valimisloosungi kui investeerimisargumendina, on küsimus, kas aeg-ajalt kõlapinda saanud puudused on ühiskondlikult piisavalt olulised, et nende pärast tasub kunagi süsteem ümber kujundada? Kas toimivate seaduste muutmine on mõistlik, arvestades kaasnevaid kulusid, eriti aga kaotust efektiivsuses? Näiteks 15% ühtlase ja madala maksumäära kehtestamine laiendaks maksubaasi ja tõstaks nominaalse maksumäära vähenemisest hoolimata efektiivset maksumäära, lisades seega riigieelarvesse paarsada miljonit eurot aastas, kuid sellise maksumuudatuse kaudne kulupool on suur tundmatu.

Ebakindlus. Tulumaksu teema tõstatumine ja vastandlikud arvamused annavad märku ebakindlusest kehtiva regulatsiooni püsivuse suhtes. Ka Praxise ettevõtte tulumaksu reformi mõju käsitlevas uuringus toodi välja mitmete ettevõtjate kahtlus süsteemi säilimises praegusel kujul pikas perspektiivis. Eesti ei pea ettevõtete tulumaksustamise põhimõtet muutma, kuid mõistlik oleks saavutada selles kõigi suuremate poliitiliste jõudude üksmeel. Ainult sel juhul saavad ettevõtjad kindlad olla, et kord kasutuselevõetud süsteem on stabiilne ning kestab kauem kui parempoolne valitsus. Ebakindluse pealt pikaajalisi plaane ei rajata.