Juhtkiri: elektri hind - tujukas nagu ilm

Kuigi ettevõtjad ei usu hinnatõusu ega plaani ka oma toodete hindu tõsta, keerab nende arvestused pea peale elektrituru avamine. Ja see on sattunud väga pahale ajale. Ka muidu tooks see kaasa nii elektri hinna tõusu kui ka kõikuva elektri hinna, aga masu tingimustes tähendab ettevõtjaile tootmiskulude järsku kasvu, seega ka toodete hinnatõusu, kõigile meile kallimaid kaupu ja teenuseid.

Eelmisel reedel said rootslased "elektrišoki" - elektri hetkehind tegi Põhjala elektribörsil NordPool rekordi, kerkides kolme Rootsi krooni ehk 4, 65 Eesti kroonini kilovatt-tunni eest. Rootsi nelja tuumareaktori hooldustööd käivad jõulust saadik. Sellised hinnašokid pole NordPoolil, millega ka Eesti liitub 1. aprillist, tavatud.

Seega tuleb Eesti suurtarbijail arvestada, et alates sellest kevadest ei otsusta nende elektri hinda mitte Eesti Energia ja konkurentsiamet, vaid nõudluse ja pakkumise vahekord NordPoolil, ning see, milliseks kujuneb ilm. Või isegi see, kui mõni elektrijaam võtab oma hooldustööd ette aasta külmimal ajal. Või milline on hüdroreservuaaride tase Norras. Kõik on kohe näha NordPoolil elektri hinnas. Tujukas see elektri hind.

Kui šokihinnad välja arvata, siis Eesti avatud turuosa elektri hinnatase tõuseb Eesti Energia energiakaubanduse direktori Margus Valsi hinnangul Soome tasemeni.

Soomes hetkel kolm korda kallimad hinnad. Suleti Ignalina tuumajaam, mis tootis Baltimaade tarbimisest umbes kolmandiku.

Teisi sõnu annab piirkonna suurenenud elektrivajadus (Eesti Energia pole kunagi nii palju elektrit eksportinud nagu eelmisel nädalal!) ja kõrgemad hinnad kõikjal, v. a idas, Eesti Energiale küllalt argumente, et ka suletud turuosa (65% tabijaist) hindu põhja- ja läänenaabrite hindadele järele aidata. Lisaks ju kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuv investeerimisvajadus.

Tõsta hinda või sure - selline on praegu paljude ettevõtjate valik. Elektri hinna tõusu pole muule kui toote hinnale juurde kirjutada, sest tööjõu- ja muud kulud on kärbitud miinimumini. Toodete hindadele tõmbab teiselt poolt piiri ette ostujõud, mis kahaneb koos kasvava tööpuuduse ja langevate palkadega.

Suurtootjail, kes otse turult elektrit ostavad, on võimalus pikajalistes lepingutes konkreetse tootjaga fikseerida elektri hind (analoogselt pangalaenu intressidega). Mõnes ettevõttes tuleb aga tänavugi palku kärpida, energiat säästa, tootmist veel kokku tõmmata, otsida alternatiivseid energiaallikaid. Sest tujukaks elektri hind jääbki.

Autor: 1185-aripaev