Magnetic MRO plaanib osta konkurendi

Lennukite hooldusega tegeleva Magnetic MRO juht Risto Mäeots ütles, et iga ettevõtte kasv on kinni julguses ja oskuses teisiti mõelda. Tema sõnul piirab väikesi riike ja siinseid inimesi see, et ei julgeta mõelda nii-öelda kastist välja. „Võtadki lihtsalt telefoni ja hakkad helistama, see üks telefonikõne võib sulle tuua 10miljonilise tehingu,“ rääkis ta. Mäeotsa sõnul valmistub Magnetic MRO ära ostma üht Euroopa ettevõtet, aga täpsemalt ta veel asjast rääkida ei saa.

Ettevõttel on kliente 68 riigist üle maailma. „Eks meil ole ka oma murekohad – näiteks see, et praegu on meie ettevõttes avatud 60 töökohta, aga inimesi lihtsalt ei ole,“ märkis Mäeots. Ta ütles, et nad näevad ka ise palju vaeva, et ettevõtet atraktiivse töökohana näidata, aga sellest ei piisa, et jõuda vajaliku hulga noorteni, kes läheks lennundusakadeemiasse mehaanikuks õppima. „Endiselt arvatakse, et tegemist on õlinäpu tööga,“ ütles Mäeots. Tema ise alustas ettevõttes mehaanikuna ja näeb, et see tuleb tippjuhi töös kasuks. „Oskan õigeid küsimusi küsida. See ongi kõige alus. Kui minu juurde tullakse jutuga, et on vaja midagi osta, siis tean kaasa mõelda ega tee nii kergelt valesid valikuid.“

Mäeotsa sõnul on nende tegevusalas vastutus suur ja juhina peab ta võtma enda peale ka selle vastutuse, mis otseselt talle ei kuulu. Näiteks toob ta seiga, kuidas ettevõte aastal 2014 esimest korda Aafrika turule sisenes. Sõlmiti esimene leping, lennuk saabus Eestisse hooldusesse, aga pilooti ei lastud riiki sisse. „Tahtsin minna kliendile vastu ja öelda „Welcome to Estonia“, aga tegelikult veetsin solidaarsusest öö koos Aafrika piloodiga pogris, sest piloodi dokumendid olid paberil, mitte plastil. Muidugi oli mul kliendi ees piinlik ja võtsin selle vastutuse enda peale. „Inglismaal või Iirimaal ei oleks sellist asja juhtunud,“ leidis Mäeots.

Samas nentis ta, et riigi kallal vingumise asemel tahavad nad ise midagi ära teha. Praegu teeb Magnetic MRO väikese grupiga eeltööd, et panna alus lennundusklastrile. „Õnnestumine sõltub sellest, kas Eestis leidub piisavalt kaasamõtlejaid. Kui saame kriitilise miinimumi kokku, siis selline klaster võiks täitsa olemas olla, et hakata lennundust kui tööstusharu laiemalt teadvustama. „Tulemuseks võiks olla lennunduse panuse kasvatamine ja selle tööstusharu teadvustamine,“ rääkis ta. „Tööstusharus on praegu 75 miljardit dollarit – meie 100 miljonit on selle kõrval mikroskoopiline,“ ütles Mäeots.