Restoraniaasta 2017: kokad tasemel, teenindus jääb viletsamaks

Eesti restoranielu kiirest arengust annab tunnistust asjaolu, et mitmel aastal on edetabelite etteotsa jõudnud uustulnukas, alles lühikest aega tegutsenud restoran. Selle aasta võimsaimaks tulijaks oli restoran Juur Tallinnas Ülemiste Citys, kes Põhjamaade restoranigiidi White Guide hinnangul platseerus Eestis viiendaks, minult aga sai aasta kõrgeima punktiskoori. Juure teevad eriliseks kohalikust toorainest gastronoomilisi imesid välja võluv peakokk, linna põnevaim kohvivalik - sealt ka nimetatud kohvielamus, korralik veinivalik, aga ka pilkupüüdev sisekujundus ja eriline asukoht.

Hoopis olulisemaks kui järjekorranumbrit mingis tabelis pean asjaolu, et Juur on omainimeste restoran, mitte ei püüa luua esinduskuvandit väljapoole. Kohaliku tooraine ja maitsetega mängitakse selleks, et pakkuda elamusi meile, kartuli-ja kapsamaa kodanikele, mitte siia saabunud toiduturistidele. Ilmselge, et põdrasamblast me kunagi toituma ei hakka, ükskõik mil moel seda taldrikule pannakse, kuid ka kodustest köögiviljadest, piimast, kalast ja lihast uute, vahel ootamatutegi maitsete väljavõlumisega tullakse Juures suurepäraselt toime. 

Uudishimulik gurmaan aga ei piirdu kohalikuga, ükskõik kui elamusrohke see ka oleks, ja tunneb huvi ka teiste rahvusköökide vastu. Hoogsat täiendust on viimasel aastal saanud meie restoranimaastik Aasia poolelt. Paar aastat tegutseda jõudnud Jaapani Haku noppis viimasel Hõbelusika konkursil parima rahvusrestorani ja isegi parima peakoka tiitli. Lihtsamat, kuid samas ka trendikamat, pigem maitsetele kui vormile pühendunud Aasia kööki esindavad edukalt uustulnukad Noodle Box ja Baojaam. 

Teenindus ei jõua järele

Mõnikord tundub, et mida paremaks saavad kokad ja mida kõrgemasse gurmeetaevasse lendavad menüüd, seda viletsamaks jääb teenindus. Vaevalt et ükski teenindaja kujutaks ette olukorda, kus ta jätab enda kodused külalised ilma tere ja tähelepanuta uksele seisma, ise elutoas rahumeeli veiniklaaside poleerimist või salvrättide voltimist jätkates. Kodus oleks selline olukord mõeldamatu, restoranides kordub see aga päevast päeva.

Kolmel korral neljast muutun restorani sisenedes nähtamatuks, seda isegi sellistes hea köögiga restoranides kui Mon Repos ja Kadriorg. Kui peaksin välja andma parima vastuvõtu preemia, ei läheks see mitte tippudele, vaid lihtsat Ameerika toitu pakkuvale Mack Bar-B-Que'le Tallinnas Tartu maanteel või pererestoranile 22 Family Resto Õismäel - soojad ja südamlikud mõlemad.

Heidi Vihma 10 lemmikut 2017. aastast juhuslikus järjekorras