Põlva Soojus – juba 30 aastat toasooja

Kuigi ettevõttel ja selle eelkäijatel on pikk ajalugu, pole Tarmo Kirotari sõnul mõtet seoses spetsiifilise tegevusalaga erilisest eduloost rääkida. „Aktsiaseltsi Põlva Soojus põhitegevuseks on soojuse tootmine, jaotamine ja müük. Siht on alati olnud pakkuda kohalikele võimalikult head teenust ja tegutseda märkamatult, et inimesed ei saaks arugi, kuidas soojus majja tuleb. Viimaste aastate suured hinnahüppeid pole lasknud meil muidugi märkamatuks jääda ja vahel ei saa kliendid arugi, miks nende küte maksab nii palju rohkem ajalehes ära trükitud maailmaturuhinnast,” räägib ta.

Selgituseks võib öelda, et kaugkütte maksumust ei võta keegi laest, vaid seda kalkuleeritakse keeruliste valemitega ja koostöös konkurentsiametiga. Soojuse hind on kulupõhine ja koosneb lisaks kütuste (maagaas, vedelgaas, hakkepuit) ja elektrienergia hindadele ka ettevõtte tegevuskuludest ning soojuse tootmiseks tehtud investeeringutest. Suurim osa hinnas on maagaasil – 44%. Gaasi hinna komponendid on omakorda börsihind, müüja marginaal, võrgutasu, strateegilise gaasivaru varumakse ja aktsiis.

„Meie valdkonnas loevad pikaajalised head lepingud – see on see, mis aitab hinda hoida ühtlasel tasemel,” räägib Kirotar. Seda stabiilsust mõjutavaid tegureid on aga omajagu. Mõned aastad tagasi moodustas suur osa Põlva Soojuse tööst torustike ehitus ja uuendamine Põlva linnas. Ligemale kümme aastat oleme tootnud 2/3 Põlva linna soojusenergiast hakkekatlaga. Ka sellel aastal taotleme Tõhus Kaugküte märgist, mis antakse juhul, kui soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat“. Valdade liitumisega lisandusid uued katlamajad, mis vajasid ja vajavad täielikku kaasajastamist. Aastast 2022 kevadest käib põhiline tants kütuste varustuses ja hindades, mis andis tõuke uute tehniliste lahenduste elluviimisele. Eesmärgiks on tagada tarbijale soodsam soojuse hind. Paati aitavad kõigutada ka muutlikud ilmaolud. „Olen oma töökohal üheksas aasta ja võin öelda, et 2023. aasta sügis on olnud eriline, sest suvi kestis meie mõistes poole oktoobrini. 2021. aastal taheti majadesse soojust juba augusti keskel, aasta hiljem septembris,” meenutab Kirotar.

Võib tunduda üllatav, kuid küttefirma töö sõltub ka üha paremini soojustatud hoonetest. „Soojustamine on väga tervitatav, tänu sellele tarbitakse vähem kütet ja loodusesse paiskuv CO 2 saab olema väiksem. Paraku on nii, et soojuse vähenev tarbimine teeb meile tootmise kallimaks, sest käigus peame hoidma kõiki kommunikatsioone. Aga pole hullu, saame hakkama.” räägib Kirotar olevast dilemmast. „See kaootilisus ei näigi lõppevat! Kui ei mõjuta hindu maailmaturg, siis ilmastik. Kui mitte ilmastik, siis miski muu. Põhiline on kõige selle juures püüda jääda rahulikuks ja teha oma tööd nii hästi, kui on võimalik. Et inimestel oleks soe ja nad ei peaks muretsema,” lisab lõpetuseks Tarmo Kirotar.

Põlva Soojuse kaugküttepiirkonnad asuvad Põlva linnas, Ahja ja Vastse-Kuuste alevikus ning Tilsi ja Peri Külas. Kaugküttevõrgus varustatakse soojaga kokku 164 kliendi 186 hoonet.

Soojust soovides

Põlva Soojus