30 aasta juubelit tähistav SAME on Eesti üks vanemaid masinatööstusettevõtteid

Same sai alguse Saadjärve kolhoosi tehnikaüksusest, mis oli loodud Nõukogude Liidu avarustes mitte kõige kõrgemal tasemel toodetud tehnika komplekteerimiseks, parendamiseks ja ka uute seadmete konstrueerimiseks. 1992. aastal, mil kolhoosidest sai ajalugu, jätkas ettevõte aktiivse juhatuse eestvedamisel masinaehituse valdkonnas, disainides ja tootes nüüd juba ainult oma tooteid. Ja nii on jätkatud tänaseni samade liistude juures – nüüd juba 30 aastat.

„Muutunud on vaid see, et kui 1990. aastatel oli meie põhisektoriks põllumajandusettevõtted ja väiketalunikud, siis täna on meie põhilised kliendid teehooldust ja heakorrateenust pakkuvad firmad ning metsamajandamisega tegelevad ettevõtted. Meie toodangu hulka kuuluvad lumepuhurid, liivapuisturid, lumesahad, tänavapuhastusharjad, murutasandusniidukid, kett-võsaniidukid, kultivaatorid ning metsaveohaagised ja -tõstukid,” loetleb Same tegevjuht Vahur Jurs, kes liitus organisatsiooniga aastal 2001.

Jurs nendib, et hetkel on kõige populaarsemad tooted uue põlvkonna lumesahad ja libedustõrjemasinad, aga sama jõudsalt kasvab ka metsamajandamiseks loodud tehnika osakaal. „Meil on enda tooted, mida arendame turult ning otse klientidelt tuleva informatsiooni alusel. Oluline on hoida pidevalt kätt pulsil ning kasvada ja areneda koos klientidega. Eesti on selleks suurepärane koht, sest oleme piisavalt pisike turg, et saada klientidelt uute toodete kohta vahetut ja kiiret tagasisidet.”

Same toodangust realiseeritakse ekspordina 90%. Ettevõtte suurim turg on Lääne-Euroopa, kuhu masinaid turustatakse koostöös Rootsi partneriga Trejon AB. Lisaks on kasvavad turud Skandinaaviamaad ning Ameerika Ühendriigid. Nii Same kui ka Trejon lõpptarbijatele müümisega otseselt ei tegele, vaid tooteid müüakse põhiliselt edasimüüjate kaudu.

Same toodete eelised on ühelt poolt nende innovaatilisus, kvaliteet ning pidev arendamine, teisalt ka see, et näiteks teehooldusmasinate puhul valmistatakse masinaid ja seadmeid tooteperekonniti, mis vastavad erinevatele vajadustele ning täidavad klientide nõudmisi erinevate tööde teostamisel. „Peame oleme igati kursis, mida turg ootab ning vastavalt sellele täiendame oma toodangut. Näiteks libedustõrjevahenditele on soovi korral olemas elektroonilised lahendused seadmete juhtimiseks. Kõigile masinatele on saadaval ka lisavarustus, mida saab osta hiljem lisaks,” selgitab Jurs.

Ta nendib, et suurim väljakutse on tänasel päeval aga tagada ühtlane tootmisvoog väga ebakindlate toorainetarnete juures. Ja samuti leida üles võimalus teenida kasumit aina tõusvate materjali- ja transpordihindade juures. „Siiski tundub, et 2021. aasta möödus meil edukalt, suutsime realiseerida tooteid 6,6 miljoni euro väärtuses, mis jääb küll alla 2019. aastale, mil käibeks oli 7,3 miljonit. Aga olime 2020. aastal ka seoses tervishoiukriisiga sunnitud vähendama töötajate arvu 22 võrra 50 inimeseni. Viimased aastad pole olnud lihtsad. Samas oleme koondatud inimesi juba ka tagasi palganud ja hea tööjõu otsimine on pidev protsess,” tõdeb juhatuse liige. „Kuna tööjõukulud lähevad aina suurema hooga üles, on selle kõrval oluline toota nutikamalt, digitaliseerida ja automatiseerida, et suudaksime taas saavutada 2019. aasta taseme ning sellest järk-järgult üle kasvada.”

Same investeeris hiljuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetusel kahte uude keevitusrobotisse ning ettevõtte enda ressurssidega on arendatud viimase 1,5 aasta jooksul tootmistarkvara. Plaanis on ka tulevikus investeeringutega jätkata ning osaleda EASi pakutavates projektides. Hea koostöö EASiga on Samel kestnud aastaid.

„Kindlasti on meie kasvu ja edasiste plaanide puhul olulisel kohal meie töötajad. Kui ka investeerida tarkadesse lahendustesse, automatiseerida tootmist ning püüda teostada ambitsioonikaid mõtteid, siis selle taustal on tähtis töötajale õigel ajal õiglane palk tasuda ja neid ka mitterahaliselt motiveerida,” sõnab Jurs. „Same eesmärk on läbi 30 aasta olnud, et kasutame võimalikult palju kohalikku tööjõudu – kõige kaugemalt käivad inimesed meie juurde Tartu linnast. Oleme hoidunud võõrtööjõust ning selle asemel andnud pigem töid allhanke korras pisematele kohalikele ettevõtetele.”

Samamoodi ei pea Same juhtkond vähetähtsaks abistada kohalikke ettevõtteid oma tehnoloogilise võimekusega – ettevõttel on masinapargis selliseid seadmeid ja masinaid, mida nii mõnigi pisem ettevõtja ei saa endale lubada ning peab teenusena sisse ostma. Samel aga suure tooteportfelliga ettevõttena ongi keerukas tagada pidevat ühtlast koormatust kõigile tehnoloogiatele, seega jagatakse heal meelel oma võimalusi. Samas ise hoiab ettevõte seda joont, et suudab ligi 100% oma toodetele vajaminevatest detailidest valmistada enda tehases.

Üheks suureks väljakutseks peab juhtkond töötajate motiveerimist. „Oleme püüdnud olla hooliv ning motiveeriv tööandja, makstes töötasud õigeaegselt ja kord poolaastas täiendavaid preemiaid. Tähistame koos suuremaid tähtpäevi, oleme koos pidanud ka talve- ja suvepäevi. Sporditoetust makstes toetame töötajate tervislikke harrastusi. Koolitusi võimaldame vastavalt jooksvatele vajadustele,” loetleb Jurs. „Ajas on muutunud raskemaks väljaõppinud töötajate leidmine, ent olles konkurentsvõimelise töötasuga ning pika ajalooga stabiilne tööandja, ei ole meil tõesti olnud tänaseni vajadust võõrtööjõudu palgata.”

Sames peetakse oluliseks ka sotsiaalseid väärtuseid, toetades juba aastaid kohalikke noorsportlaseid ning rõõm on tõdeda, et ambitsioonikaid olümpialootuseid Tartumaal õnneks jagub! Lisaks noortele ning oma töötajate sportmängude võistkondadele toetatakse kohalikku omavalitsust ja valla spordikooli ning ollakse abiks spordiklubidele.