Mis suunas me siis andmekeskustega punuma pistame?

Eestisse on püüdlemas uus elektrinäljas tööstusharu. Üle riigi kavandatakse miljarditesse eurodesse ulatuvaid andmekeskuseprojekte, mille taotletud elektrivõimsus ületab Eesti senise tarbimisrekordi.

Aastakümneid räägitud Tallinna-Helsingi tunneli projektis paistavad edusammud, aga peamised takistused on seni olnud Eesti poliitikud ja bürokraatia.

Soome järelevalveamet peatas Google’i hiigelsuure andmekeskuse investeeringu ettevalmistustööd Muhosel ja Kajaanis. "Vajadusel saab menetlust trahviähvardusega karmistada," seisab pressiteates.

Andmekeskuste rajamisega seotud riskide maandamiseks tuleb kohe algusest peale aru saada, kuidas neid kasutama hakataks, kirjutab TalTechi Targa linna tippkeskuse energiapoliitikate professor ja kliimaministeeriumi energeetika nõunik Einari Kisel.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.