Kavandatavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega kaotatakse mitmed tobedad bürokraatlikud koormised ettevõtjatele, on ainult tervitatavad ja järgimist väärivad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vale mõtteviis, miinimumi tegevad teenusepakkujad ja tervishoiusüsteemi kunstlik eraldatus muudavad töötervishoiu formaalsuseks, kuigi see peaks olema palju enamat, kirjutab tervisekliiniku Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Andmekaitse inspektsioon tegi hiljuti sotsiaalministeeriumile ja majandusministeeriumile ettepaneku luua õiguslik alus, et töötajaid saaks joobe tuvastamiseks ise testida.
Tööandjad tegid valitsusele ettepanekud, mis vähendaksid töötervishoius ja -ohutuses bürokraatiat. Pakutud muudatused võivad osa spetsialistide sõnul aga ohustada töötajate heaolu – eriti väikefirmades, kus tööohutus on sageli juba niigi väike.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.