Sõimajad-ähvardajad ei aita angerjaid ega ka kedagi teist

„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.

Eesti Kunstiakadeemia otsus lõpetada Iisraeli ülikooliga partnerlus ja hilisemad selgitused selle kohta on musternäidis ebaõnnestunud kommunikatsioonist. On aga selge, et Eesti ühiskonnas käib arutelu millegi palju suurema kui üksnes selle kitsa loo üle.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.