Keerutamine riskiriikide ümber näitab, et oleme banaalsele “kui on must, näita ust”-poliitikale lähemal, kui arvame, ja sellest tõuseb majandusele ainult kahju, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viisade andmisel võtab politsei mõne riigi kodanikud põhjalikuma tähelepanu alla. Ettevõtjad ja haridustegelased näevad, et need riigid on arvatud riskiriikide hulka ja selle nimekirja Äripäev ka avaldab.
Indiast on muutunud keerulisemaks pääseda Eestisse õppima või sportima, põhjendused viisadest keeldumiseks on lakoonilised. Nurinat väga karmi Eestisse pääsemise poliitika pärast tuleb nii ülikoolidelt, ürituste korraldajatelt kui ka tööandjatelt.
Ülikoolide ellujäämiseks on ülioluline selge rände-, viisa- ja kõrgkoolipoliitika, sest välistalentide värbamine on ülikoolide ning riigi arenguks hädavajalik, ütles Mainor Grupi juht Kadi Pärnits.
On ilmselge, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegustele tööjõuturu ootustele. Olgem ausad – meie majandus on hädas ja kõikvõimalike maksude ralliga me oma probleeme ei lahenda, kirjutab investor Lev Dolgatsjov Äripäeva iduettevõtete portaalis FoundME.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.