Maavarad on meie kõigi ühine vara, rikkus, mille puhul ei tohi juba uurimisel takerduda mineviku varjudesse. Fosforiit lisab meile ka julgeolekut, sest Brüssel pelgab ennem Eesti väetist vajavat Prantsuse põllumeest kui Vene soldatit, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lääne-Virumaal on alanud kauaoodatud, aga ka peljatud fosforiidiuuringud, mis tulevikus võib tähendada suurt panust Eesti majandusse ning tervete uute tootmisvaldkondade teket.
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Eestis on tõenäoliselt ühed Euroopa suurimad fosfaatkivimi varud, mida saaks edukalt kasutada üha kiiremini arenevas akutehnoloogias, kirjutab geoloog Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvestades hääleka vähemuse kasvanud võimalusi mõjutada avaliku arvamuse protsesse ja seeläbi suunata otsuseid, tuleb võimalik fosfaatkivimi (fosforiidi) kaevandamine Eestis toestada faktidel põhineva argumentatsiooniga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.