Riik sai raha, aga ka õppetunni

3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.

Ka kauaoodatud riigivõlakirjade pakkumise saanuks tuksi keerata. Õnneks seda ei tehtud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Börsifirma Infortar üks suuromanikest Ain Hanschmidt ütles, et osales riigivõlakirjade märkimisel, tehes "sümboolse, aga numbriliselt jõulise" panuse.

Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.