Putini sünnitatud sõja tagajärjed tuleb viia nn hariliku venemaalaseni, kuid seda loomulikult mitte tule, vaid hoopis külmaga, mis väljendub Venemaa majandust isoleerivates Lääne sanktsioonides. Aga! Me peame olema valmis selle eest ka ise maksma. Rahas, mõistagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lääneriikide kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide karmimat mõju võib oodata mõnda aega, sõbralik suhe Hiinaga ei pruugi idanaabrile siinjuures kuigi palju leevendust pakkuda.
Rohepööre ei tähenda senisest heaolust ega turumajandusest loobumist. Kuid peame arendama majandust ja riiki sellisena, et me ei kulutaks mõtlematult ära loodust, mida läheb tarvis järgmistel põlvedel, aga tegelikult meil endilgi, ütles president Alar Karis Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kõnes.
Financial Timesi ja Reutersi andmetel külmutab Euroopa Liit kolmanda Vene-vastaste sanktsioonide paketiga Venemaa presidendi Vladimir Putini ja välisminister Sergei Lavrovi Euroopas asuvad varad.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.