Eesti, väike ja hädaline? Murrame sellest mõttekrambist vabaks
Kiiresti kasvavad üleilmse haardega tehnoloogiaettevõtted on Eesti rahvusvaheline trumpkaart, mille väljamängimist peab soosima ka riigi välistööjõu poliitika, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Bolti kaasasutaja Martin Villig rääkis hommikuprogrammis, et kuni 10aastased IT-ettevõtted saavad kvoodivabalt välisspetsialiste värvata, kuid ettevõtete küpsemaks jõudes võiks seda laiendada ka muudele sektoritele.
Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.