Võimude põimumise räpane pesu vajab puhtaks küürimist

Eesti ajaloo suurimal maffiaprotsessil mängiti ette salajane telefonikõne kahe nurka surutud ärimehe vahel, kes seavad omavahelises vestluses kahtluse alla kaitsepolitsei endise asedirektori Eerik Heldna tegevuse – miks ta küll käib nii sageli jutustamas kurjategijate seas tuntud tinistaja Kristian Kesneriga?

See kõik võis juhtuda aastal 2016 või 2017, täpsemalt Meelis Lao enam ei mäleta, küll aga meenutas ta kohtu ees oma üllatust, kui fantoomärika Kristian Kesneriga kohtumisele minnes vaatas talle ühel hetkel vastu endine politseiuurija, praegune Keskkonnaameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots.

Endise kogenud kriminaalpolitseiniku Koit Pikaro väitel on nn maffiaprotsessi võtmetunnistaja Kristian Kesner hingelt reetur, ent just see võibki olla põhjus, miks ta oleks politseile kasulik.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.