Kallas teeb otsuste asemel Helmet

Eestis on viimastel päevadel peaministri ja valitsuse tasandil nii koroonarindel kui energiahindade tõusust tingitud probleemide puhul tekkinud skisofreeniline olukord, mida valimiste nädalaga võib parimal juhul ainult (osaliselt) selgitada, aga kindlasti mitte õigustada. Äripäev leiab, et ettevõtja ja Eesti majanduse seisukohalt on kõige olulisem, et riigi otsustes oleks perspektiiv ja selgus, mida neil päevil Stenbockis näib nappivat. Otsustamatus keerulises olukorras saab aga valitsustele sageli saatuslikuks.

Peaminister Kaja Kallas räägib ühel päeval ERRi raadiosaates, et valitsuses on kõne all laiemad piirangud vaktsineerimata inimestele, näiteks ravikulude tagasinõudmine või plaanilise ravi järjekorras tahapoole tõstmine. Ja rõhutab, et ta isiklikult seda toetab. Järgmisel päeval teeb ta aga vastupidise avalduse, milles väidab, et “näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks”.

See on kaunikesti sarnane segaduse külvamine, mida Reformierakond - ja toona õigustatult - heitis ette EKRE siseministrile Mart Helmele, kes oma avalikes sõnavõttudes justkui väljus Eesti valitsuse liikme rollist. Sammuke veel ja näeme varsti peaministrit isennast hurjutamas ja rääkimas, kuidas valitsus peaks käituma, aga ei käitu.

Ühtlasi peegeldab see jõuvahekordi valitsuses, kus Keskerakond oma tahte maksma paneb. Seda olukorras, kus Tarmo Jüristo juhitava sihtasutuse SALK tellitud Norstati avaliku arvamuse uuringust selgus, et piirangute diferentseerimisele vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute vahel on ühiskonnas tegelikult lai toetus. Eriti suur veendumus, et vaktsineerimata inimestel võiksid olla laiemad piirangud on just peaministripartei ehk Reformierakonna valijatel.

Energiahindade tõus on valitsused üle kogu Euroopa surve alla pannud. Kütteperiood algab, kulud kasvavad. Palju on räägitud tööstusest, aga siirded ulatuvad tegelikult kõigisse majandusharudesse, näiteks kirjutas Politico toiduainete hindade tõusust seoses väetiste kallinemisega. Sotsiaalsed konfliktid prõmmivad järjest valjemini uksele.

Kolmapäeval tutvustatud Euroopa Komisjoni energiahindade üleilmset erakorralist tõusu käsitlevas tööriistakastis (toolbox for action and support) millega tegeleb energieetikavolinik Kadri Simson, on valitsustele antud hulk soovitusi, kuidas toetada vähemkindlustatud tarbijaid ja hinnatõusust puudutatud ettevõtjaid.

Meetmete seas on erakorraline sissetulekutoetus vautšerite või arvete osalise maksmise kaudu, mida saab toetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest; arvete maksmist ajutine edasilükkamine; maksumäärade vähendamine; abi ettevõtjatele kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega, jne. Teema saab olema ka tuleval nädalal Euroopa Ülemkogu töölaual. Ent otsused jäävad siiski iga liikmesriigi teha.

Peaminister peab mõistma, et mis iganes tänase otsuse puhul võib aimata sellest tulenevaid eelarvelisi või sotsiaalseid probleeme tulevikus. Kui näiteks alandame kütuste puhul ajutiselt käibemaksu on selle hilisem taastamine alati keerulisem, sest mõõdikud võib ju paika panna, aga kontekst muutub. Ent tegutseda on vaja nüüd ja praegu - vajadusel ebapopulaarselt, valitsusel on ju legitiimsus olemas - hiljem tekkivad probleemid tulebki lahendada hiljem.