Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rohelisus saab hinnalipiku
Ei tohi alahinnata raskusi, mis tekivad sellest, kui rohepööret sõnades toetavad inimesed peavad hakkama muutma oma eluviise või tasuma harjumuspäraste valikute eest varasemast rohkem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa Komisjoni avaldatud "Fit for 55" ehk kasvuhoonegaaside 55% vähendamise eelnõust jäi kõlama CO2 hinna määramine, innovatsiooni investeerimine ning sealjuures ka õiglus, et ei kannataks tarbijad ja väikeettevõtjad.
Kuigi nii keskkonna- kui ka majandusvaldkondade huvigrupid tervitavad Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ kliimalepet, nendivad mõlemad, et praeguse plaaniga sujuvalt kliimaneutraalsuseni ei jõuta.
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare rääkis, et Euroopa Liit teeb suure õhinaga rohepöörde plaane, kuid sealjuures ei räägita, et kõikides valdkondades ei ole veel rohelist tehnoloogiat olemaski. Seetõttu ei ole tema sõnul ilma suure rahasüstita teadusesse kliimaeesmärkide saavutamine võimalik.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.