Tark ühiskond näitab robotile rohelist tuld

Äripäev leiab, et uusi tehnoloogiaid, tehisintellekti ja automatiseerimist ei maksa peljata. Vastupidi, meie haridussüsteem peab suutma koolitada avatud meelega inimesi, kes pole harjumuspäraste hoiakute lõksus, oskavad ja julgevad mõelda nii, et valdkonna areng tooks kaasa maksimaalse efektiivsuse, kasvataks ühiskonna nutikust ja jõukust.

Näited toimivatest lahendustest pole ulme, neid leiab eri elualadel. Tallinnas vuravad Starshipi pakirobotid, Tartu on teatanud, et alustab robootikaettevõttega Milrem Robotics koostööd mehitamata roomiksõidukite kasutamiseks haldustöödes. Kõnest kirjaliku teksti moodustamine või artiklite kirjutamine ühetaoliste muutujate alusel koguneva teabe põhjal on vaid paar näidet, mida kasutab oma töös Äripäeva toimetus.

Innovatsiooni väärtustavates ettevõtetes on loodud töörühmad, mis uuel tehnoloogial põhinevaid võimalusi otsivad, neid testivad ja kasutavad. Peaksime juhte julgustama, innustades ja soodustades niisugust tegevust, samuti kogemuste jagamist teistele. Just see mõte jäi kõlama märtsi alguses Tallinnas aset leidnud kõrgetasemelisel North Star AI tehisintellekti konverentsil.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pärsib sageli hirm ise otsustava ja õppiva masina ees. See on inimlik, sest seostub eksistentsiaalse võitlusega võimu pärast maailmas. Jaanuaris avaldas Brookings Institution raporti, mille järgi on 36 miljoni ameeriklase töökohad ohus, ennekõike teeninduses, sest neid suudavad asendada robotid – 70 protsendi ulatuses nende tööülesannete täitmiseks on tehnoloogia juba olemas.

Protsessi kiirendab majanduslangus, kui ettevõtted kulusid vähendavad. Seda, et 2008. aasta finantskriisist taastudes esialgu töökohti juurde ei loodud, põhjendati nimelt uue efektiivsema tehnoloogia kasutusele võtmisega majanduses.

Niisugused uudised sisendavadki kartust, kuid ei tohi unustada, et hirmul on suured silmad. Teemaga seotud hoiakud peituvad sügaval ning ennekõike tuleks tegeleda nende ümberhindamisega. Suhtumine on muutunud seoses teadmiste kasvu ja levikuga ning just läbi praktiliste lahenduste, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu.

Kui kasutegur – inimesele tüütute, aega nõudvate ja ka ohtlike tegevuste andmine masinale – on ilmne ja kardetud turvariskid ei osutu tõeks, kaovad aja jooksul ka hirmud. Töökohtade kadumine ei käi üleöö, aga inimestel tuleb sellega arvestada ja pidevalt uusi oskusi omandada.

Ka Brookingsi raporti koostajad rõhutavad, et suhtlemisoskust ja emotsionaalset intelligentsust nõudvad töökohad ei kao nähtavas tulevikus kuhugi.

Üks eluline näide, millega saab illustreerida hoiakute muutust, puudutab isejuhtivaid sõidukeid. Isejuhtivate sõidukite suhtes valitseb sarnane turvalisuse hirm, nagu valitses autode aktiivsete ja passiivsete turvasüsteemide suhtes. Tunnetades, kui palju suurendavad liiklusohutust näiteks mitteblokeeruvad pidurid (ABS) ja elektrooniline stabiilsuskontroll, kaob ka võõristus anda juhtimine üle targale masinale.

Näeme, et valdavalt seisavad autod kasutult linnaruumi raisates, ja see muudab mõtteviisi. Eestis teadlaste ja ettevõtjate ühishuvi koondavat Iseauto projekti juhtiv TalTechi insener Raivo Sell rääkis Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk“, et tänased gümnasistid ja neist nooremad õpilased ei pea vajalikuks autot omada ja autot juhtida. Autos nähakse eeskätt liikumisvahendit. Pole juhus, et suured autotootjad, näiteks BMW ja Daimler, on teatanud ühisest mobiilsusteenuse arendamisest.