Investor ootab pauku
Majanduskasv on kestnud pikalt ning investorite närvid on viimseni pingule venitatud. Kõik teavad, et majandus on tsükliline ja ühel hetkel peab tsükkel pöörduma. Inimlikult tundub, et mida paremini majandusel läheb, seda lähemal tsükli pöördumine on. Börsikaupleja Ivar Mägi kirjutas eilses Äripäeva arvamusloos, et majanduse tsükkel on pigem tipus või ülemises kolmandikus ning osa investoreid lihtsalt valmistub turult lahkuma. Äsjane börside langus võib olla piisav ettekääne, et mäe tipust lumepall veerema lasta.
Majandust kujundavad inimeste ootused ehk see, kuidas nad tarbijate, investorite või laenuvõtjatena tulevikku suhtuvad. Kui väga paljud jagavad ühesuguseid ootusi, on neil kalduvus tõeks saada. Teaduses nimetatakse seda ratsionaalsete ootuste teooriaks. Kui piisav arv majandussubjekte hakkab majanduslangusesse või finantskriisi uskuma, siis see suure tõenäosusega ka juhtub.
Autoriteetne JPMorgan toob ühes oma analüüsis välja, et indekseid järgivaid passiivsete fondide investeeringuid on ligikaudu 7,4 triljonit dollarit üle maailma. Eeldusel, et peaks paanika tekkima, võib ka see raha hakata turgudelt välja tahtma. Heal ajal passiivne raha võimendab pulliturgu, halval aitab kiiremini karuturule jõuda.
Võimalused on 50 : 50
Inimlikult tundub, et mida rohkem on turud tõusnud, seda suurem on krahhi tõenäosus. Matemaatiline loogika seda ei kinnita. Kui ruletirattal on tulnud kümme korda järjest punane värv, siis 11. korral on tõenäosus ikka 50%. Lihtne loogika, kuid ikka ja jälle astuvad miljonid kasiinosõltlased ja väikeaktsionärid sama reha otsa.
Ratsionaalselt vaadates ei ole praegu põhjust suuremat majanduskriisi ennustada, kuid inimeste käitumine ei ole alati ratsionaalne. Mida siis sellises olukorras investorile soovitada?
Eelkõige tasub hoida pea külmana. Äripäev soovitab hoida pool oma vahenditest rahas või mõnes muus väiksema riskiga varas ja investeerida teine pool nende firmade aktsiatesse, kellesse on usk olemas. Ja ei maksa lasta hirmul või ahnusel hetkeemotsiooni põhjal oma käitumist mõjutada. Jääb vaid loota, et nii käitub suurem osa investoreid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.