Riik saab vastu näppe

Autode käibemaksumuudatus on viie kuuga riigikassasse toonud maksutulu ligi 6,6 miljonit eurot, mis jääb selgelt alla seaduseelnõu seletuskirjas märgitud prognoosile 47 miljonit eurot 12 kuu jooksul.

Üle-eelmise aasta lõppu mäletavad paljud ettevõtjad autode käibemaksu muutmise kiirustamisega. Toonane reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip nentis, et autode käibemaksustamise temaatika tuli valitsuse päevakorda väga kiireloomuliselt. Sellele ei eelnenud isegi avalikku diskussiooni. Kuna valitsus vajas täiendavat tuluallikat, edastati see riigikogule, kes siis üritas seda põhjalikuma analüüsita läbi suruda. President Toomas Hendrik Ilves kasutas võimaluse muudatust vetostada, kuid sellest takistusest saadi järgmise katsega üle. Paljude vastuseisu kiuste jõustus seadusemuudatus mullu detsembrist.

Ettevõtjate vähene kaasatus

Äripäev ei kahtlegi, et eelnõu eesmärk oli üllas: vähendada ebaõiglast maksustamist, kus firmaautosid kasutatakse erasõitudeks. Tõenäoliselt ei olnud seaduse vastuvõtjatel aga selget ülevaadet, kuidas oleks võimalik makselaekumist tagada ning millise mõju annab see ühiskonnale. Valitsus ega riigikogu ei kaasanud piisavalt neid osapooli, keda seadus hakkas mõjutama, mistõttu tekkis justkui sunduslik olukord, kus ettevõtja pidi täitma poliitikute soovi. Ettevõtja ja poliitiku kahepoolne partnerlus tundus justkui mõneks ajaks unustatud, sest esmatähtis tundus riigieelarve tasakaalustamiseks leida lisatulu allikaid.

Senine partnerlus arenes vastasseisuks, mida süvendas maksuameti kontrollreid spordiklubi parklas. Maksuameti juht Marek Helm tahtis suhete halvenemise tõttu lahkuda, kuid otsustas pärast nõupidamist toonase rahandusminister Maris Lauriga jätkata. Kuigi maksuamet sai kriitika osaliseks, tuleb suur osa vastutusest võtta rahandusministeeriumil, kes tegi prognoosi 47 miljoni euro saamiseks ja kes rakendas maksuameti seda ülesannet täitma. Toonane prognoos ei kajastu praeguses reaalsuses ega täitu ka plaani lõpus. Kui võtta arvesse isegi optimistlikumat vastukaja, et mõned maksud laekuvad hiljem viivitusega, siis vaevalt suudetakse esialgset plaani täita. Isegi pooles mahus mitte.

Poliitikud ja ettevõtjad ühise laua taha

Ettevõtjad, keda maksuamet peab kontrollima, on välja öelnud, et maksumuudatus on nende jaoks pigem tüütu formaalsus. See võib sundida ettevõtjat otsima uut lahendust, kuidas senisest kohustusest kõrvale hälbida, mis omakorda töötaks vastu seadusemuudatuse esialgsele eesmärgile muuta maksustamine õiglaseks. Kuigi prognoositust vähem laekunud raha võib muuta rahandusministeeriumi ärevaks, tuleks ikkagi keskenduda efektiivsemale lahendusele, mis oleks mitme osapoolega kooskõlastatud.

Praegu oleks valitsusel ja rahandusministeeriumil aeg õppida varasematest vigadest ning kutsuda ettevõtjad ühise laua taha, et arutada, kuidas edasi. Vastust vajavad küsimused, mismoodi siis ikkagi maksustamist muuta õiglaseks sedasi, et oleks arvestatud nii poliitikute kui ka ettevõtjate huve. Senine vastasseis tuleks viia tagasi partnerluseks, mis tugineks ühisel arusaamisel ja usaldusel.