1. Kodulaenuintresside tulumaksuvabastuse kaotamine. See meede ei täida oma eesmärki ja on ebaõiglane teiste maksumaksjate suhtes. Riik ei peaks toetama maksusoodustusega kõigi maksumaksjate kinnisvaraostu. Arvestades praegust madalat intressitaset, on selle soodustuse kaotamine ka poliitiliselt valutu.
2. Maksukoormuse nihutamine tööjõult mujale ehk tööjõumaksude järsem alandamine. Valimisprogrammides leiab küll pisukest leevendust, aga nende lubaduste mõju jääb tagasihoidlikuks. Äripäev toetab senist põhimõtet, et tulu teenimise asemel tuleks maksustada kulutamist. Üks idee on tööjõu asemel maksustada kõrgemalt vara, nt kinnisvara.
3. Kõrge lisandväärtusega investeeringute meelitamiseks kehtestada sotsiaalmaksule lagi. OECD küll soovitab sotsiaalmaksu koormust vähendada madalapalgaliste töökohtade puhul, kuid Äripäeva arvates pole see hea ettepanek. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine loob eeldused investeeringuteks, mis on suunatud kõrgema lisandväärtusega toodetesse-teenustesse. OECD juhib oma raportis tähelepanu, et Eesti ekspordis annavad tooni madala tehnoloogilise keerukusega tooted, mida on kerge järele teha. Välismaised otseinvesteeringud pole valdavalt sellised, mis suurendaksid tööstuses loodavat lisandväärtust.
4. Kaalumist väärt on OECD soovitus riigil motiveerida ettevõtjaid õppuritele looma praktikakohti sellega, et riik aitab neid praktikakohti rahastada.
5. Tööjõuturu paindlikkuse suurendamiseks tuleb vähendada piiranguid ja bürokraatiat tööjõu palkamisel väljastpoolt ELi. Sisserände kvoodi suurendamise kõrval võiks koostada võõrtööjõu (nt Ukrainast) ligimeelitamise plaani, mis hõlmaks sisseelamisprogrammi, keeleõpet, lasteaeda, kooli jm.
6. Eesti riigijuhid võiksid loobuda jäigast eitavast suhtumisest riigi võlakoorma suurendamisse ja riigieelarve tasakaalu. Laenurahaga majanduse kasvupotentsiaali, nt infrastruktuuri arendamisse tehtud investeeringuid ei ole vaja karta.
7. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem vajab tuunimist. Pensionikogujale tuleb anda suurem vabadus riigi loodud maksusoodustuse kasutamisel. Näiteks võiks pensionikogujal olla õigus ise oma pensionifondi kogunevat raha investeerida. See ei pea olema fondivalitsejate monopoolne õigus.
Loetletud seitse ideed võivad tunduda vana supi soojendamisena. Äripäev on nendest ettepanekutest korduvalt kirjutanud. Kahjuks pole neist ükski teostunud, sest poliitikud ei julge enam teha suuri reforme. OECD raport võiks kujutada endast äratuskella, mis äratab meid rahulolust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.