Kuidas su prioriteedid sind aitavad või kas üldse?

Nii toodab see niinimetatud efektiivne süsteem muudkui iseend ja võid märkamatult sattuda oma süsteemide haldamise teenistusse. Abivahenditest saab kubjas ja kohustus ning lõpuks kurnaja või isegi hirmutaja. Kuidas see juhtub? Kas probleem on liiga paljus või selles, et kipume taolist pseudoproduktiivsust tähtsustama?

Kalendrite ja to-do-nimekirjade lihtne ülesanne on olla sulle toeks. Anda ülevaade ja toetada su mälu. Nii lihtsaks see tänapäevaste vahendite juures enam ei jää; kõik muutub peenemaks ja vaevalisemaks. Oma igapäevased ülesanded on võimalik ümber nimetada eesmärkideks – juba kõlab suurejoonelisemalt. Kui eesmärgid omakorda prioriteetideks ümber nimetada, muutuvad nad kurjakuulutavalt tähtsaks ja paindumatuks. See on kiirtee, kuidas muuta iga tore ja innustav idee hetkega kurnavaks tööülesandeks.

Me teeme seda alati ise. Oma sõnade ja töövahenditega, mida peame vältimatuks. Ja nii me ei märkagi, kuidas me ise innustuse, rõõmu ja algse mõtte ära kaotame. Arvame, et kohe on vaja hakata sundima, koormama, kontrollima, ähvardama. Lihtsus ja toredus lükatakse kõrvale, nendeks ei ole aega. Meil on prioriteedid, tähtajad, eesmärgid. Kõik on mitmuses. Milleks see kõik? Mida see loob? Miks kõik need asjad sinu elus üleüldse on? Kas kogemata, harjumusest või meelega? Kas valiksid need uuesti? Kas kipud suurest armastusest või ebakindlusest natuke liiga palju ka kellegi teise eest elama? On sul üldse aega hetkekski peatuda, et endale selliseid küsimusi esitada? Või oled nii rattas, et nende küsimuste vastused teeksid lihtsalt haiget ja raiskaks prioriteetidega tegelemise aega?

Iga idee ilma tegudeta jääb lihtsalt ideeks. Kuid iga tegu ilma mõtteta on lihtsalt rügamine. Greg McKeowni „Essentsialism“ on väga hea kaasteeline, mis aitab oma elu selgemaks ja mõttekamaks muuta. Kas vähemaga saaks luua rohkem, paremini, toredamalt? Kas saaks lihtsamalt? See raamat tuletab meelde, et sõnal prioriteet ei ole tegelikult mitmust. Prioriteet tähendab kõige tähtsamat. Ainsuses. Mitmus muudab selle sõna mõttetuks. See pisike infokild mõjus mulle raamatu esmalugemisel tõelise äratajana. Prioriteetidest rääkimine tundus kunagi nii tähtsana. Stressis olemine tundus nii asjaliku ja professionaalsena.

Mis on mu prioriteet, kui seda ongi ainult üks? See küsimus muutis kõik. Minu prioriteet on oma inspiratsioonivõime hoidmine. Ja kõik mu olemised, valikud, tegevused ja suhtlemised on selle teenistuses. Kui inspiratsioon tuhmub, siis tuleb teha korrektuure. Vahel on vaja särtsu ja vaheldust, teinekord aga rahu ja laadimist.

Kohe on jõulud ja aasta lõpp. See peaks olema vaikne ja püha aeg, kuid sageli on pigem üks suur logistikaprojekt, mis tuleb kuidagi üle elada. Mis oleks, kui sel aastal oleks sinu prioriteet tõesti pühaduse hoidmine? Sina ise annad sellele sõnale tähenduse. See ei ole mingi kokkulepe, vaid igaühele oma. Me kõik peame õppima hoidma oma püha ja püüdma võimalikult vähe segada teise pühadust.

„Essentsialism“ võiks olla nii öökapi kui kingikoti raamat, et ise ja üheskoos hoida elutunnet oma elus. Tutvu näidislehekülgedega siin!