Eva Truuverk: Gates pakub konkreetseid lahendusi, kuidas vähendada süsiniku jalajälge

On palju neid, kes oskavad lihtsad asjad keeruliseks mõelda, vähe aga neid, kes suudavad keerulised protsessid lihtsaks teisendada. See ongi Bill Gatesi raamatu „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ suurim tugevus: autor annab selged raamid, jaotades kogu inimtegevuse viide kategooriasse, mille toel kliimaprobleemi mõtestada.

Ajal, mil kannatame pigem inforohkusese kui selle puuduse käes, on tema loodud raamistik ja kontekst väga tänuväärsed. Raamatus lööb välja insenerile omane lahenduskesksus. Paistab, et Gates jagab meiega aegumatut tõde: kui kogu fookus panna probleemide lahendamisele, ei ole aega vaevelda lootusetuses.

Gates keskendub peaaegu täielikult süsiniku jalajälje vähendamisele. Samas on süsinikuheitmed kõigest osa probleemist. Ülioluliseks teemaks on liigirikkuse säilitamine. Kuigi linnas elades võib jääda mulje, et inimene saab hakkama vähese loodusega, oleme ökosüsteemi vahetu osa. Pole loodust, pole ka meid. Keegi ei tea täpselt, kust jookseb looduse taluvuse piir. Kuid on selge, et kui jätkame eluslooduse hävitamist, pole ühel hetkel kohta ka inimesele.

Teine oluline teema on ressursipuudus. Tema pakutud lahendused on küll huvitavad, kuid on kaheldav, kas maavaradest piisab, et autoparki elektrifitseerida ja akude vajadusi rahuldada. Gates mõtleb suuresti majanduskasvu võtmes, kuid lõputu kasv ei ole füüsiliselt võimalik. Meie tarbimise loogika peab muutuma: ringmajandus on oluline märksõna. Me ei saa jätkata sarnases lineaarmajanduse mudelis: kaevanda -> tarbi -> heida prügikasti. On mõtlemapanev, et taaskasutamist leiab vähem kui 10% kogu maailma ressurssidest.

Gatesi fookus on peamiselt tehnoloogilisel muudatusel, kuid ka kultuur ja meie sisemaailm mängivad rohepöörde õnnestumisel olulist rolli. Tarbimise vähendamine on seotud mõtteviisi muutusega: et me ei ajaks lõputult taga kasvu (mis on võimatu), vaid leiaksime uue viisi, kuidas olla rahul, ehk isegi õnnelik, ilma et vajaksime igal aastal uut telefoni või kahte autot peres.

Ühiskonnas tervikuna on väga oluline leida kliima- ja keskkonnaküsimustes ühine meel ja mitte vastanduda. Üksikute huvide ja oma õiguse tagaajamine raiskab väärtuslikku aega, mil saame veel looduses toimuvaid protsesse aeglustada või taastumisele pöörata.

Kokkuvõttes on tegemist hea raamatuga, mis pakub konkreetseid lahendusi, et vähendada süsiniku jalajälge. Gatesi pragmaatiline optimism on hoiak, millest tasub eeskuju võtta. Üha keerulisemas ja kiiresti muutuvas maailmas on tema raamat väga väärtuslik lisand diskussiooni.