Takistused tööelus viitavad lahendamata lugudele meie isiklikus ajaloos

Terapeudi ja organisatsioonipsühholoogina kirjeldab Naomi Shragai mahlakalt, kuidas neuroosid, mille tagamaad peituvad meie õrnas eas, avalduvad just töökohas.

Sageli peituvad neurooside tagamaad meie lapsepõlves ning kulgemisloos. Näiteks võib tubli lapse sündroom põhjustada perfektsionismi ka tööelus. Liiati, kui tublidus ei pälvinud piisavat tunnustust või eelistati teisi lapsi, võib pidev tähelepanu puudus saada takistuseks karjääriteel. Perekonnas alanud autoriteedipelgus on lihtne kanduma üle ülemustele, et tunda end kammitsetuna või hirmul.

Olles üle 20 aasta uurinud tööõnne ja eneseteostuse psühholoogiat Eestis, on mulle silma jäänud, et mõni suudab vahetada hulga töökohti või korrata samu mustreid, enne kui jõuab jälile tegelikule põhjusele. Töökohtadel raisatakse inimeste potentsiaali just seetõttu, et puudub kultuur, mis aitaks välja tuua parima osa inimestes ja kaitseks neurooside avaldumise eest.

Autor utsitab endast mõtlema kui „osadest“: kui üks osa üritab lahendada möödanikusündmusi, tahab teine osa väga edu saavutada. Seega ei määratle problemaatilised küljed inimese kogu olemust, mistõttu peaksime oma kolleege nägema eeskätt professionaalidena.

Oluline on teadvustada sedagi, et tehnoloogia ja töökeskkonna kiire muutumine tingivad ebakindlust ja ärevust. Inimesed pelgavad vigu ja tunnevad üha enam, et nad pole ülesannete kõrgusel. Pidev võrdlemismajandus ja ülepingutatult optimistlik kultuur annab sellele ainult hoogu juurde. Sellises olukorras vajame üha enam nutikaid lähenemisi, mis aitavad nurjumisi aktsepteerida ja neist õppida, mitte aga võtma neid isiklikult ja selle tagajärjel läbi põlema.

Me ei mõtle sageli sellele, mida kõike tööelu ohvrialtarile toome. Naomi Shragai sõnul pole midagi halba selles, kui inimene tahab anda endast parimat, hästi teenida ning ametikaaslastelt ja perelt tunnustust ning imetlust pälvida. Paraku avastavad pingutajad end nõiaringist, kus tuleb pidevalt end tõestada ning üha uusi kõrgusi püüda.

Oma vastuse saavad raamatust ka need juhid, kes pole julgenud endast targemaid inimesi värvata või vajavad, et neid autoriteetideks peetakse. Loomulikult viib ka see rada tagasi lapsepõlve. Samuti aitab raamat juhtidel oma inimesi paremini mõista ning nendega keerulisi vestlusi läbi viia.

Selleks ei pea kaugeltki olema õppinud psühholoog ega terapeut, et Naomi Shragai taipamisi ja soovitusi ellu viia. Iga teadvustamine aitab töökultuuridel, meeskondadel ja organisatsioonienergial tervenda.