Pankade kõrberännak saab läbi – miinusintressid kaovad minevikku
Keskpanga baasintressimäärad on Rootsis nüüd esimest korda 2014. aastast jälle miinusest ja nullist kõrgemad ning uusi intressitõuse vähemalt lähivaates terendamas pea igas kvartalis.
Kui märtsi kokkuvõttes sain rõõmustada tugeva taastumise üle portfellis, siis aprill oli tükk maad kurvem, kuna esimese kvartali tulemuste tõttu kaotasin nii mõnegi euro.
Põhjala suurpankadega pole mul endal suuremat investeerimisedu olnud, nüüd juhtusin sirvima värsket reitinguagentuuri S&P hinnangut Põhjala pankade väljavaadetele 2022. aastal ning ka Äripäeva Rootsi sõsarlehe börsitoimetuse värsket analüüsi siinse nurga pankade vastupanuvõime kohta praegustes kriisioludes – hinnang on hea.
Swedbanki Rootsi emafirma esimese kvartali käive langes aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti, puhaskasum aga 7 protsenti. Stockholmi börsil kaupleva panga aktsia on tulemuste peale liikunud valdavalt allapoole.
Nordea panga neljanda kvartali tulemused olid oodatust paremad ning ettevõte avaldas ambitsioonikad kasumieesmärgid. Samuti suurendas pank dividendi, vahendab Reuters.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.