Kristina Kallas: kogu maailma probleemide lahendamine on pandud õpetaja õlule
Haridusminister Kristina Kallas ütleb, et ühiskond on ladunud koolile ülesandeid, mida varem täitis kodu. Samal ajal peab haridussüsteem hoidma koolis noori, kes varem pärast põhikooli lihtsalt kadusid, viima ellu eestikeelsele õppele ülemineku ja leidma õpetajatele raha.
Äripäeva raadio saates “Kuum tool“ rääkis Kallas, miks ei lahenda neid vastuolusid üksnes uued õppekohad ega suurem õpetajakoolituse vastuvõtt.
Uue õppeaasta eel oli Eesti hariduses korraga laual õppimiskohustuse pikendamine, sadade põhikoolilõpetajate ebaselge tulevik, õpetajate puudus ja uus karjäärimudel.
Kallase sõnul ei tähenda registris puudu olev õppekoht tingimata seda, et koolipinki pole olemas. Sageli tähendab see, et noort pole üles leitud, tema vastuvõttu pole infosüsteemi kantud või ei võimalda põhikoolist saadud eesti keele oskus tal järgmisele haridustasemele liikuda.
Minister tunnistab samas, et reformid suurendavad survet koolidele ja õpetajatele. Tema hinnangul on õpetajate ametist lahkumine isegi tõsisem probleem kui vabade ametikohtade arv: koolilt oodatakse üha enam nii aineõpet, kasvatamist kui ka ühiskondlike probleemide lahendamist.
Eetris kõlanud intervjuud on selguse ja pikkuse huvides toimetatud.
Oleme õpetajate ülekoormusest palju rääkinud. Kus on teie hinnangul peamine probleem?
Meil on paigast ära tasakaal selle vahel, millised on kooli ja millised lapsevanemate ülesanded. Õppekavade üldpädevuste alla on aastatega kuhjatud väga palju seda, mida varem nimetati kasvatuseks ja mida õpetati kodus. Näiteks rahatarkus: kuidas rahaga ümber käia, säästa või taskuraha kasutada. Samuti toitumine, liikumine, unerežiim, suhtlemisoskus, eneseregulatsioon ja elementaarne viisakus. Täna on kõik kooli peal, kõik on õpetaja peal.
Minu kooliajal kutsuti käitumisprobleemide korral lapsevanem kooli aru andma, milline on tema vastutus. Praegu kutsutakse õpetaja lastevanemate koosolekule selgitama, miks lapsel on keskendumis- või käitumisraskused. Minu arvates on see tasakaal paigast ära. Me ei peaks iga ühiskonnas avastatud probleemi lahendama sellega, et kirjutame selle õppekavasse.
Igal koolilapse vanemal võib avaneda võimalus anda panus Eesti haridussüsteemi heaks, kaitstes õpetajat teise lapsevanema eest – kasutagem neid võimalusi sel õppeaastal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koolikoha selgus peab saabuma põhikooli lõpetajatele ja nende peredele oluliselt varem kui augusti viimasel päeval või sootuks septembris, kui õppeaasta juba käib, eriti olukorras, kus riik on nüüd ise kehtestanud koolikohustuse kuni 18aastastele, leiti arvamussaates “Äripäev eetris”.
Pinged valitsuskoalitsiooni erakondade riigikogu fraktsioonides on suured ning tõenäoliselt näeme lisaks Meelis Kiilile ja Kalev Stoicescule lähikuudel koalitsioonist lahkujaid veelgi.
Kui haridus on Eesti konkurentsivõime alus, tuleb selle järgi otsuseid kujundada, nii riigi kui ettevõtjate tasandil, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.