Peter Pomerantsev: me ei saa aru, et oleme sõjas. Sellepärast Venemaa võidabki

25 aastat tagasi otsustab äsja Venemaa peaministriks saanud Vladimir Putin alustada Tšetšeenias “terrorismivastast” operatsiooni. Poole aastaga hävitab armee tšetšeenide pealinna Groznõi, rahvas valib Putini presidendiks.

Ent kui mõni kuu hiljem plahvatab Barentsi meres tuumaallveelaeval Kursk torpeedo ja viib endaga märga hauda 118 noort meest, on noor president kahvlis. Ta istub Sotši suveresidentsis suletud uste taga ega võta vastu Suurbritannia ja Norra pakutud abi.

Riiklike telekanalite põhjal pole esimestel päevadel üldse põhjust arvata, et midagi juhtus. Kuid vaadatuim Vene erakanal NTV näitab hommikust õhtuni nutvaid emasid ja seab kahtluse alla ametlikku narratiivi. Kui Putin lõpuks meremeeste vanematega kohtub, karjutakse tema peale avalikult. Esimest ja viimast korda.

Aasta hiljem on NTV omanik Gazprom ja maja endistest inimestest tühi. Aastaks 2004, mil Vene eriväed tapavad Põhja-Osseetia linnas Beslanis 186 pantvangistatud last, on üleriigilisest vabast ajakirjandusest alles riismed. Putini jaoks on see alles algus.

"Me teeme näo, nagu oleksime pealtvaatajad. Ei, me oleme juba ohvrid,” ütleb Peter Pomerantsev, kes töötas neil aastail niisamuti Moskvas ja televisioonis. Ta koges vahetult, kuidas presidendist sai tsaar, vabast mõttest kuritegu ja informatsioonist relv.

Ajakirjaniku Anna Politkovskaja laseb Putin tappa oma 54. sünnipäevaks. Revolutsioon Gruusias ja Ukrainas näitab talle aga, et avalikku ruumi on vaja ohjata ka piiride taga. Ja kuna relv pole enam Makarov, vaid moonutus ja liialdus, ei saa Lääs arugi, et veritseb. Kui 2022. aastal tungivad Vene väed kõige täiega Ukrainasse, arutletakse Washingtonis, Berliinis ja Pariisis ikka veel, kelle sõda see õieti on.

"Kui raamistada seda lugu kui Venemaa versus Ukraina, oled juba täiesti mööda pannud, milles see kogu asi üldse on,” lajatab Pomerantsev. Seda sõda ei võideta Pokrovski all, vaid meie peades. Ja ehkki ta ütleb, et me oleme juba kaotanud, kirjutas ta ikkagi raamatu “Kuidas võita infosõda”.