Keskpangad ja indeksifondid tõukasid kulla rekordtasemele

Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Ka viimase kümne aasta statistika näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Samaaegselt on suurenenud ka nõudlus kollase metalli vastu. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha. Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas õigupoolest leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevandatud ja kui palju on seda maa sees veel alles?

Kulla hind näitas juulis tugevust ning kaupleb augusti alguses rekordite lähedal. Kullale pakuvad tuge jätkuvalt tugev füüsiline nõudlus, ootused intresside langetamise osas ning üldine poliitiline ebakindlus. Kuhu võiks kulla hind siit aga edasi liikuda?

Aina rohkem on keskpanku, kes plaanivad järgmise aasta jooksul oma kullareserve suurendada. Samuti ootavad keskpangad, et ka teised keskpangad ostavad rohkem kulda, selgub värskest iga-aastasest Maailma Kullanõukogu (WGC) küsitlusest.

Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.