Alanud nädalal hakkavad saabuma pangandussektori tulemused lisaks USA-le ja Rootsile ka kodukamaralt, samal ajal valmistub euroala järjekordseks intressiotsuseks.
Selle aasta teine kvartal on märkamatult möödunud ning nii on börsiettevõtetel jälle aeg oma numbrid riburadapidi investorile ette kanda – ka mina ootan pikisilmi üsna mitut tulemust.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.