Just need põhimõtted on teinud Mohnish Pabraist ühe edukaima investori maailmas

Algselt polnud dhandho-võtted sugugi seotud aktsiatesse investeerimisega, vaid madala riski ja suurt tulu toovate ettevõtete loomisega. Sellist raamistikku kasutas 19. ja 20. sajandil USAsse sisserännanud Patelide kogukond, keda tuntakse siiani kui äärmiselt ettevõtlikke ja töökaid inimesi. Polnud sugugi ebatavaline, kui mõni dhandho-ettevõtja oma algse investeeringu 10 aastaga rohkem kui 20kordistas, teenides igal aastal enam kui 50% tootlust.

Sellise kasumi teenimine nõudis Patelidelt palju energiat ja pikki tööpäevi, mis pikas perspektiivis ei ole kuigi jätkusuutlik. Oluliselt lihtsam on osta aktsiaturult tükike mõnest dhandho-raamistikku mahtuvast ettevõttest ning teenida tootlust ilma erilist vaeva nägemata. Börs on justkui varakogumise masin, mis ületab mäekõrguselt kõiki teisi alternatiive, võimaldades oma osalust suurendada või vähendada ükskõik millal. Seega tundub dhandho-võtete kasutamine aktsiaturul justkui kindel tee rikkuseni. Nii on seda teinud raamatu autor Mohnish Pabrai, kes on üks edukamaid investoreid kogu maailmas.

Ehkki esmapilgul näib dhandho-investeerimisraamistik üsnagi mõistuspärane, on see risti vastupidine sellele, kuidas keskmine investor aktsiaid tegelikult valib. Kui viimase puhul saab sageli määravaks aktsia ajalooline tootlusmäär, siis dhandho-investori ostukohad jäävad hinnagraafikul sinna, kus ka viimane optimist on oma aktsiad maha müünud.

Siiski ei tasuks autori arvates osta igat allasurutud hinnaga aktsiat, vaid leida lahknevus hinna ja sisemise fundamentaalväärtuse vahel. Mõned investorid usuvad efektiivse turu teooriasse, st aktsiahinnad peegeldavad alati ettevõtte sisemist väärtust. Kui see nii oleks, poleks meil Warren Buffettit, Mohnish Pabraid ega ka paljusid teisi edukaid investoreid, kes on suutnud aastakümneid turge ületada. Seetõttu on väga suur vahe, kas turg on efektiivne enamasti või alati.

Olgu öeldud, et dhandho-investor investeerib ainult lihtsatesse ja arusaadavatesse ettevõtetesse – üksi see nõue kaotab paljude jaoks suure osa investeerimisvõimalustest. Kindlasti ei mõista kõik krüpto start-up'idesse investeerijad plokiahela üksikasju, nagu ka kõik ravimiarendajate või pooljuhtide ettevõtete aktsionärid ei saa lõpuni aru valdkonna olemusest. Kuid selge on see, et selle nõude täitmiseks on investoril kaks võimalust: kas piirduda lihtsate, madaltehnoloogiliste ettevõtetega, nagu jaemüügiketid, hotellid või reisikorraldajad, või lihtsalt teha raskesti mõistetavad ettevõtted endale arusaadavaks.

Raamatust leiab kokku oma kümmekond printsiipi, mis on iseloomulikud dhandho-raamistikule ja mille järgimine lubab aktsiaturgudel korralikku tootlust teenida. Just sel põhjusel võiks „Dhandho investor“ olla kohustuslik kirjandus igaühele, kes soovib lähemalt mõista maailma edukaimate investorite investeerimispõhimõtteid. Autor teeb lugejasõbralikult selgeks keerulise aktsiaanalüüsi alustalad, tuues näiteid reaalsest elust ja tehes raamatu sisu kergesti arusaadavaks ka algajale investorile.