USA aktsiaturg langes krüptomaailma murede tõttu järsult

Binance teatas kolmapäeva õhtul, et loobub FTX-i ostust peale FTX-i struktuuri ja raamatupidamise läbivaatamist, vahendab Wall Street Journal. Kuna turul nähti Binance’is raskustesse sattunud FTX-i päästjat, siis selline uudis viis krüptovaluutade hinnad edasi allapoole, mis oma järelmina kandus üle ka USA aktsiaturule. Bitcoini hind langes kolmapäeva hilisõhtuks veel üle 12%, nii et bitcoini hind jõudis 16005 dollari peale. Viimase viie päevaga on bitcoini hind kukkunud 25%.

USA aktsiaturg lõpetas kolmapäevase kauplemispäeva kaheprotsendilises miinuses, nii et laiapõhjaline S&P 500 aktsiaindeks langes 2,08% 3748,57 punktini, Nasdaqi liitiindeks ukkus 2,48% ning Dow Jonesi tööstuskeskmine 1,95%.

Walt Disney aktsia kukkus peale kvartalitulemuste esitlemist lausa 13,2%, 86,75 dollarini, kui firma uue voogedastusplatvormi tellijate arv ületas küll ootusi, kuid kulude suure kasvu tõttu jäi Disney kasuminumber analüütikute ootustele oluliselt alla. Disney aktsia on 2021. aasta märtsis tehtud tipust alla tulnud 57%, nii et firma turuväärtus on jõudnud taas 2014. aasta juunikuu tasemele.

Kolmapäevasel turul oli tähelepanuväärne ka Tesla aktsia edasine langus, mis peale 7,2%-list kukkumist jõudis viimase kahe aasta madalaimale tasemele 177,59 dollari peale.

Seevastu Facebooki emafirma Meta Platformsi aktsial õnnestus turu käekäigule vastupidiselt oluliselt tõusta, kui firma tegevjuht Mark Zuckerberg teatas kulude kärpimisest, mis viib Metast minema 11 000 töökohta. Uudis tõstis hiljuti tugevalt pihta saanud Meta aktsia kolmapäevase kauplemispäeva lõpuks 5,2% ülespoole 101,47 dollari peale.

USA vahevalimiste osas eeldatakse nüüd, et kumbki peamistest parteidest ei saa kontrolli mõlema Kongressi koja üle, mis omakorda hägustab edasist väljavaadet eelarvekulutuste ning regulatsioonide osas, kirjutab Reuters.

„Turg saab seda, mida tahab: ta saab jagatud valitsuse. See tähendab, et järgmise kahe aasta peamiseks teemaks on ummikseis,“ ütles Michigani osariigis asuva Ameriprise Financiali turustrateeg Anthony Saglimbene Reutersile.

„Selline seis ei vähenda oluliselt eelarvekulutuste rida, kuid see takistab ka kulutuste olulise kasvu,“ lisas Saglimbene.

Reuters toob välja, et hoolimata võitjast on viimase 70 aasta jooksul vahevalimiste järgsel 12-kuulisel perioodil USA aktsiaturg alati tõusnud, nii et tõus on jäänud 3% (1986., 2010. ja 2014. aastal) ning 33% (1954. aastal) vahele.

Neljapäeval avaldatakse USA-s oktoobrikuu tarbijahinnaindeksi näitajad, mille puhul Reutersi poolt küsitletud analüütikud ootavad inflatsioonitempo aeglustumist, nii et alusinflatsiooniks oodatakse kuu lõikes 0,5%-list ning aasta lõikes 6,5%-list tõusu.

USA Föderaalreservi baasintressimäära turul kaubeldavad intressifutuurid näitavad hetkel, et Föderaalreservi sihtintressimäär teeb tipu järgmise aasta juunis 5,096% juures, nii et selle järgi peaksid rahapoliitika otsustajad tõstma intressimäära veel 125 baaspunkti võrra praeguselt 3,75% - 4,00% tasemelt.