Norra energiakontsern Equinor viis lõpule Venemaalt lahkumise, täites sellega pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris antud lubaduse, kirjutab Reuters.
Venemaa sissetungi ja sellest tulenevate sanktsioonide tõttu on energiahinnad teinud tohutu hüppe. Kuna Venemaaga suhete taastumine võib võtta aega aastakümneid, on üha rohkem tähelepanu saanud läänemaailma energiasektori ettevõtted, kelle toodang on nüüdsest eriti hinnas.
Euroopa murrab aeglaselt, aga kindlalt end Vene gaasi sõltuvusest vabaks. See poliitiliselt ja moraalselt õige samm tekitab energiasektorist huvitatud investorile ka küllaga investeerimisvõimalusi.
Majandusminister Riina Sikkut plaanib teha valitsusele ettepaneku keelustada Venemaa päritolu gaasi ostmise. Tõuke selleks andis Äripäevas ilmunud artikkel, milles tunnistas Eesti Gaasi juht, et tõenäoliselt on nende Lätist ostetud gaasi sisse sattunud ka Venemaa toodangut.
Kes kaotab võimalikus gaasisõjas rohkem, kas Venemaa või Euroopa Liit? Venemaad ja Gazpromi ootaks sissetulekute vähenemine, kuid Euroopa Liidus võib gaasi hind selle peale veel mitu korda tõusta ja kõigile ei pruugi seda ka jaguda.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.