Nordea aktsionärid ootasid paremaid uudiseid

Nordea aktsia oli eile punases, ehkki Rootsi karmimate pangandusreeglite alt pääsemine peaks pangale andma tubli säästu, millest saaks maksta priskemat dividendi. Sellist teadet lisadividendidest aga ei tulnud.

Kauplemispäeva lõpul oli Nordea aktsia ligi 2% languses.

„See oli investoritele pettumus,“ kommenteeris Kauppalehtile SEB panga analüütik Esbjörn Lundevall.

Sellele viitas ka Rootsi pangaliidu juht Hans Lindberg. „Rootsi suurimast pangast saab välispank. Kui karmid kapitalinõuded ja kõrged tasud jäävad kehtima, tähendab see seda, et välispangad on soodsamas olukorras,“ ütles ta DI-le. Rootsi valitsus on kõrgemaid nõudeid õigustanud just sellega, et Rootsi pankade varad on mitu korda suuremad riigi SKPst. „See argument enam ei päde,“ ütles Lindberg.

Nordea hindab, et Helsingisse kolimise otsus aitab perspektiivis reeglite täitmise kuludelt kokku hoida 1,1 miljardit eurot. Citigroup hindab säästu veelgi suuremaks, 1,3 miljardile eurole. Panga hinnangul võivad kapitalinõuded praeguselt 17,6protsendilt alaneda 6,8 protsendipunkti võrra, 10,8%-le.

Norra DNB panga hinnangul tõstab kolimise otsus kasumit aktsia kohta umbes 2%. Vahetult enne kolimise otsuse selgumist andis DNB Nordea aktsiale ostusoovituse. Aktsia hinnasiht tõsteti 112 Rootsi kroonilt 117 kroonile. Bloombergi koondatud analüütikute hinnangus on keskmine hinnasiht 112,9 krooni ning valdavalt on ülekaalus hoia- ja osta-soovitused. Eile kauples Nordea aktsia Stockholmi börsil 102,8 Rootsi krooni tasemel.

Rootsi omavärav

Matti Ahokase sõnul näeb ta Nordea otsusest palju võitjaid. Kindel kaotaja on aga Rootsi valitsus, kes lootis pankadelt riigikassasse arvestatavaid summasid. Ahokase sõnul võib Rootsi valitsus end siiski lohutada, et Nordea lahkumisega Rootsi järelevalve alt vähenavad ka riskid Rootsi riigile. Seda on esile tõstnud ka Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson.

Rootsi riigivara ameti juht Hans Lindblad on aga pigem mures, et nii suur osa pangandustegevusest läheb nüüd Rootsi järelevalve alt välja. „Peakontori kolimisest riskid ei kao,“ ütles ta agentuurile Bloomberg. Nordeale hakkavad tõenäoliselt kehtima madalamad nõuded, kuid Rootsi valitsusel on edaspidi piiratumad võimalused finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks.

Rootsi finantsurgude minister Per Bolund osutas, et Euroopa Liidu pangandusliidu reservid panganduskriiside haldamiseks on alles loomisel. „Pangandusliit ei ole veel valmis,“ ütles ta. „Mis juhtub siis, kui pank satub raskustesse enne, kui kriisihaldusreserv on valmis, mis ei juhtu enne aastat 2025-2025. Mis saab hoiusegarantiist, kui ühtset süsteemi veel ei ole?“

Bolund ütles , et küllap on Soome rahandusminister kuni selle lahenduseni omajagu stressis. Soome rahandusminister Petteri Orpo stressi välja ei näidanud, soovides Twitteri kontol Nordeale tere tulemast. Soome finantsjärelevalve juht Anneli Tuominen ütles Bloombergile, et tal on hea meel, et Nordea läheb nüüd Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Veerandi järelevalvest teeb Frankfurt, ülejäänu jääb Soome finatsjärelevalvele, mis eeldab lisatööjõu palkamist.

Soome särab

Oluliselt Nordea peakontori kolimine Soomes siiski uusi töökohti ei loo ja ka maksutulud ei kasva märkimisväärselt, kuna pank maksab makse seal, kus tekib tulu. Peamine võit on sümboolne – see osutab, et Soome on suure panga peakontoriks soodsam keskkond kui Rootsi või Taani, kirjutas Kauppalehti oma juhtkirjas. Seda mainekahju kahetses oma juhtkirjas Rootsi majandusleht Dagens Industri, kritiseerides Rootsi valitsuse lühinägelikku suhtumist pangandusse. Rootsigi on tahtnud saada suureks finantskeskuseks ja Brexitist tekkinud võimalused oleksid loonud head eeldused. Nüüd saab selle tähelepanu Helsingi.