• OMX Baltic0,02%302,09
  • OMX Riga−0,03%936,8
  • OMX Tallinn−0,09%1 994,22
  • OMX Vilnius0,21%1 310,43
  • S&P 5000,00%6 800,26
  • DOW 300,00%48 114,26
  • Nasdaq 0,23%23 111,46
  • FTSE 1001,55%9 835,3
  • Nikkei 2250,26%49 512,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,19
  • OMX Baltic0,02%302,09
  • OMX Riga−0,03%936,8
  • OMX Tallinn−0,09%1 994,22
  • OMX Vilnius0,21%1 310,43
  • S&P 5000,00%6 800,26
  • DOW 300,00%48 114,26
  • Nasdaq 0,23%23 111,46
  • FTSE 1001,55%9 835,3
  • Nikkei 2250,26%49 512,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,19
  • 21.04.16, 10:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa sai Hollandi kohtus Jukose vastu hiigelvõidu

Hollandi kohus tühistas Haagi alalise arbitraažikohtu otsuse, mille järgi pidanuks Vene riik maksma naftafirma Jukos endisele omanikule Group Menateb Limited’ile (GML) 50 miljardit dollarit.
Jukose eksomanikud kaotasid Hollandis kohtuvaidluse Vene riigiga.
  • Jukose eksomanikud kaotasid Hollandis kohtuvaidluse Vene riigiga.
  • Foto: EPA
Arbitraaž leidis 2014. aasta juulis, et Venemaa ajas tahtlikult Jukose pankrotti ning müüs selle varad poliitilistel eesmärkidel erinevatele riigifirmadele. Seetõttu mõisteti hagejate kasuks välja 50 miljardi dollari suurune kahjunõue.
Hollandi kohus jõudis eile aga seisukohale, et arbitraažis tehtud otsus põhineb lepingute valesti tõlgendamisel. Nimelt olevat Venemaa küll energiahartale alla kirjutanud, kuid kuna riigi parlament pole seda siiani ratifitseerinud, siis ei pea ta Jukose suhtes täitma ka sellest tulenevaid nõudeid.
„Me oleme sellisest otsusest väga jahmunud,“ ütles Briti maksuadvokaat ning GML-i direktor Tim Osborne New York Times’ile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Venemaa aga tervitas kohtuotsust. „Me näitame kogu maailmale, et Jukos tegeles kogu oma eksistentsi aja ulatuslike maksupettustega,“ ütles Rahvusvahelise Õigusabikeskuse juht Andrei Kondakov.
Jukose eksjuht Mihhail Hodorkovski arvas aga Twitteris, et eilne otsus on lääneliidrite püüd Venemaa-suunalist survet vähendada.
Otsuse tulemusena võivad aresti alt vabaneda mitmed Venemaa riigifirmadele kuuluvad pangakontod ning vara, mille külmutamise abil üritas GML oma nõuet realiseerida.
Samuti peetakse eilset kohtuotsust Vene juristide suureks töövõiduks, mis lihtsustab ka Venemaa firmade tegutsemist välismaal. „Venemaa maine piiri taga paranes,“ arvas Moskva Rahvusvahelise Poliitikauuringute Keskuse juhataja Jevgeni Minšenko.
Kaebavad edasi
Osborne’i teatel plaanib GML võitlust jätkata ning kohtuotsuse kindlasti edasi kaevata. Samuti jätkatakse võitlust teistes rahvusvahelistes arbitraažides.
Ka Kreml on edasisteks kohtuvaidlusteks valmis. „Me mõistame täielikult, et sellega see lugu ei lõpe, kuid siinkohal tahame rõhutada, et tegemist on juriidilise, mitte poliitilise protsessiga,“ lausus Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.
Jukose aktsionärid on üritanud Vene riigilt kahjutasu saada juba alates 2005. aastast, mis GML-i tütarfirmad proovisid erinevate hagidega välja nõuda 100 miljardit dollarit. Sama on püütud teha ka teistes rahvusvahelistes kohtutes, näiteks Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Indias ja Ameerika Ühendriikides. Nimetatud riikidest pole veel tulemust tulnud ning pole teada, kuidas eilne Hollandi kohtu otsus võib seda mõjutada.
Jukos loodi 1990ndate aastate alguses ning see aitas Mihhail Hodorkovski juhtimisel taasrajada vene naftatööstuse. Pärast president Vladimir Putini soosingu kaotamist 2003. aastal arreteeriti Hodorkovski süüdistatuna ulatuslikes maksupettustes ning mõisteti pikaks ajaks vangi. 2013. aastal andis Putin talle armu.

Seotud lood

Uudised
  • 20.01.17, 11:45
Venemaa kohus otsustas inimõiguste kohtu otsust eirata
Venemaa konstitutsioonikohus otsustas mitte maksta naftafirma Jukos kunagistele aktsionäridele raha, mille Euroopa Inimõiguste kohus välja mõistis.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.11.25, 09:14
Balti riikide suurim krediidiühistute grupp jagab esmakordselt kuni 4 miljoni euro väärtuses allutatud võlakirju
Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele