Palgaralli pole võluvits

Teenindajana töötamine oleks justkui häbiasi – midagi, millega õpetajad ähvardavad koolis viletsa õppeedukusega teismelisi. Ninakirtsutamine on seejuures Eesti fenomen, põhjamaades või Lõuna-Euroopas on see ametikoht täpselt samasugune nagu iga teine. Töö on töö.

Mis on Eestis teisiti? Miks on sellel tööl kehvem maine kui päästja või abiõpetaja omal? Ühelt poolt seetõttu, et teenindaja ametikoht ja palgatase on alalõpmata meedia hammasrataste vahel. Peavoolu arvamuse põhjal tagaks kohene palgatõus hoobilt teenindaja kõrge taseme, lakkamatu naeratuse, nobedad näpud ja professionaalse enesetäienduse. Palk oleks justkui pühendumuse ostmise valuuta. Aga kas ikka on? Kas päästjal või abiõpetajal on kõrge palk? Kahjuks mitte, aga nende kätte usaldame vajadusel enda ja oma laste elu.

Pühendumus ei tule palgast. Pühendumuse ja palga seos on oluliselt väiksem kui seda emotsioonidetulvas tavaliselt arvatakse. Teenindaja maine on täpselt selline, nagu on teenindaja suhtumine klienti. Me kõik teame kindlasti mõnd suurepärast teenindajat, kellel jätkub alati hea sõna ja nõuanne, aga ka sellist, kes klienti altkulmu piieldes päeva õhtusse saadab. Kindlasti ei muutu teenindustööd põlgav inimene üleöö ideaalseks teenindajaks, kui tema pangakontole palgapäeval sada eurot rohkem laekub.

Teenindaja maine on alla tõmmanud inimesed, kellel pole sellele ametile vajalikke eeldusi ning on tulnud parema valiku puudumisel pelgalt kohta täitma. Siinkohal tuleb peeglisse vaadata juhtidel, kes on valed  inimesed oma organisatsiooni lubanud. Paraku tõmbab klienti mitteväärtustav töötaja alla ameti maine ja peletab eemale heade eeldustega inimesed.

Suhtumine loeb. Hüppeline palgatõus või kampaaniakorras teenindaja maine parandamine pole võluvits, pigem tupiktee. Ükski loosung ei paranda teenindaja ameti mainet, kui sulle vaatab õhtul leti tagant vastu morn teenindaja.  Mainet saab parandada vaid teeninduskvaliteedi muutus. See sõltub omakorda juhtimiskvaliteedist. Vaid töötajat hindav personalipoliitika tagab ettevõtjale lojaalsed ja professionaalsed teenindajad, keda kliendid teavad nägu- ja nimepidi. Naerusuine ja abivalmis teenindaja teeb päeva paremaks ka kliendil, kes jätab omakorda ettevõtjale rohkem raha. Lisavahendid annavad võimaluse inimeste paremaks motiveerimiseks ning kvaliteetsemaks värbamiseks. Kõik on omavahel seotud ning võtmesõnadeks on juhtimiskvaliteet, värbamispoliitika ja suhtumine  inimestesse. Eestis on selles osas veel pikk tee käia.