Sester: meie plaan teeb majandusele head 

Äripäeva peatoimetajal Meelis Mandelil on ühes asjas õigus: rahva elatustase sõltub ettevõtete ja majanduse käekäigust. Turumajanduse loogikast lähtudes peab riik tagama soodsa ettevõtluskeskkonna ja soodustama ettevõtlikkust, mitte seda karistama kõrgema maksumääraga. Samuti peab riik olukorras, kus esimest korda on tööturule sisenemas vähem inimesi, kui sealt lahkumas, hakkama senisest intensiivsemini tegelema tööjõunappusega seotud probleemidega. Aga seda küsimust ei saa lahendada sisserände kvooti võõrtöötajatele oluliselt tõstes, vaid motiveerides eelkõige lahkujaid Eestisse jääma ning siia tagasi tulema.

Eestis on struktuurne tööpuudus, ütlevad IMF, EL ja OECD. See tähendab, et inimeste oskused ja tööturu vajadused ei klapi: osa inimesi ei saa seetõttu tööd ja teiste palgad on madalad. Väljarändele on rohkem avatud just madalapalgalised inimesed, kes vaevu Eestis ots otsaga kokku tulevad. Et inimesed jääksid Eestisse ja lahkunud mõtleksid tagasitulemise peale, peavad siin sissetulekud kasvama kiiremini kui naaberriikides. Üks viis, kuidas riik saab sellele kaasa aidata, on vähendada madalapalgaliste maksukoormust ja suurenda seeläbi nende netotulu. Erinevalt vasakpoolsetest, kes tahavad tõsta makse ja hiljem need sotsiaaltoetustena laiali jagada, ei soovi IRL maksureformiga kehtesta ühtegi täiendavat maksuastet ega kedagi täiendavalt maksustada. Kõik senised maksuvabastused jäävad kehtima ning riigi üldine maksukoormus väheneb umbes 0,7% võrra SKTst.

Ühtlasi on madalapalgaliste tulumaksust vabastamisel selged positiivsed mõjud majandusele. Väheneb tööjõu maksukoormus ja seda just madalapalgaliste osas. Samuti paraneb inimeste toimetulek, mis omakorda turgutab siseturgu ning suurendab inimeste motiveeritust teha tööd.

Väiksemate sissetulekutega inimeste elatustaseme parandamiseks ja ettevõtjatele uue hingamisruumi andmiseks ei ole Eesti hetkevõimalusi arvestades muud võimalust, kui fokuseeritult just madalapalgaliste maksukoormust vähendada. Muidugi saab ka teistmoodi, tõstes tulumaksuvaba miinimumi ühtlaselt ja kõigil, kuid selle maksumus on 3-4 korda kallim. Seega praeguste riigieelarveliste vahendite juures on see utoopiline. See on ka peamine põhjus, miks seni on tulumaksuvaba piiri tõstetud tavaliselt edasi 10 euro suuruste sammudega, mis jätab inimesele kätte ca 2 eurot kuus lisaraha. Võrdluseks, et IRLi välja käidud reformi tulemusena alla 500 euro teeniv inimene enam tulumaksu ei maksaks ja saaks kuus kuni 69 eurot rohkem palgaraha kätte.

Meie reformiidee pole kivisse raiutud ja selle avalikustamise mõte pool aastat enne valimisi ongi selles, et teha avaliku diskussiooni käigus asja paremaks. Väljakäidud süsteemis on küsimusi ja valikuid, mida oleme omakeskis pikalt arutanud – näiteks on maksuvabastust jooksvalt keeruline arvutada, kui inimene töötab mitmel töökohal, tema palk muutub jms. Võib juhtuda, et inimene peab aasta lõpus maksuametile veidi juurde maksma.

Aga on võimalik teha ka teistmoodi. Kõik inimesed maksavad aasta läbi tulumaksu nagu siiani ja madalapalgalised saavad korra aastas deklaratsiooni alusel osa raha tagasi. Süsteem läheb lihtsamaks, halduskoormus on väiksem ja keegi midagi juurde maksma ei pea. Samas jõuab maksuvabastusest saadud raha inimeseni hiljem ja korra aastas ning igakuiselt sellest toimetulekuraskustes inimestele abi ei ole. Selline variant on kasutusel näiteks USAs, kus meie pakutuga sarnase süsteemi (Earned Income Tax Credit ehk EITC) lõi Ronald Reagani valitsus, keda kuidagi sotsialismiga seostada ei saa.