Neljast jääb alles üks konkurentsikuritegu

Tulevast aastast saab vanglakaristust ning juriidiliste isikute puhul kuni 16 miljoni euro suurust rahalist karistust konkurentsialaste süütegude puhul kohaldada üksnes konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise eest. Nimelt on seadusandja astunud tervitatava sammu konkurentsiõiguse rikkumiste dekriminaliseerimise suunas.

Praegu jagunevad konkurentsialased rikkumised Eestis kuri- ja väärtegudeks ning karistusseadustikus on kuritegudena kvalifitseeritavaid konkurentsiõiguse rikkumisi neli. Karistusõiguse revisjoni käigus on otsustatud neist alles jätta ainult üks. Edaspidi on kuriteona karistatav ainult konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine.

Ülejäänud rikkumised, sh turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, on alates 2015. aastast karistatavad ainult väärteona konkurentsiseaduse alusel. Praegu saab nende eest karistada kuriteona, kui süüdlasele on sama teo eest varem juba määratud väärteokaristus. Kuritegude hulgast kaob ka erikoosseis turgu valitseva vee-, soojus-, elektri- ja gaasiettevõtja hinnaregulatsiooni puudutavate rikkumiste kohta, mis ei eeldanud eelnevat karistatust sama väärteo eest.

Seega vähenevad võimalused konkurentsiõiguse rikkumise tõttu vanglasse sattuda, sest väärtegude puhul ei ole vanglakaristus võimalik. Kuigi väärtegude puhul on rahalise karistuse ülemmäär oluliselt madalam, kui kuritegude puhul, liigseks kergendusohkeks siiski põhjust pole. Nimelt tõuseb juriidiliste isikute jaoks rahatrahvi ülemmäär väärtegude eest. Kui praegu on konkurentsialaste väärtegude eest neile kohaldatav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot, siis muudatusega tõstetakse seda 400 000 euroni.