Toetuste asemel hüva nõu

Eelmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil 2007-2013 EASi vahendusel jagatud toetustest on mõjusamad olnud ettevõtete tööstusinvesteeringute toetamine, starditoetus ning teadmiste ja oskuste arendamise toetus. Kõige vähem mõjusad on olnud innovatsiooniosaku toetusmeede ja ekspordisuunalised toetused. Ka uuringus osalenud ettevõtjad on pidanud eksporditoetust vähem oluliseks võrreldes teiste toetustega.

Kõrvutades toetust saanud ettevõtete majandusnäitajaid toetuse eelse ajaga, on ekspordimüügitulu küll kahekordistunud, ulatudes 4,5 miljardi euroni. See moodustab 37% kogu Eesti kaupade ekspordist. Toetust saanud ettevõtete hõive ei ole seejuures kasvanud, seega on kaks korda suurem ekspordimaht saavutatud praktiliselt sama töötajate arvuga.

Kui aga võrrelda toetust saanud ettevõtteid samal ajal toetust mitte saanud ettevõtetega, siis esimeste ekspordimüügitulu dünaamika jääb toetust mitte saanud ettevõtete omale alla.

Ettevõtlustoetuste tähtsus tervikuna on ettevõtete jaoks vähenemas. Kui eksporditoetust peetakse kokkuvõttes siiski oluliseks ning ilma selleta poleks toetust saanud ettevõtted välisturundusega nii suures mahus tegelenud, siis toetuse konkreetsemaid mõjusid ekspordikäibele, ekspordi osakaalu kasvule või uutele sihtturgudele laienemisele pigem ei nimetata.

Majanduskriisi ajal oli ettevõtetel vähe raha investeeringuteks, praegu on aga vaja just rohkem nõu ja teadmist, kuidas muutunud turuolukorras edaspidi edukas olla. Seepärast peab EASi tegevus keskenduma senisest rohkem teavitustööle ja ettevõtjate sisulisele nõustamisele.

Seejuures on just ekspordi kasv EASi üks peaeesmärke ning oluline on eeskätt ümber kujundada need tegevused, mis aitaksid Eesti ettevõtetel välisturgudel edukamalt tegutseda. Näiteks on laienemas välisturgudel tegutsevate ekspordinõunike võrgustik. Nemad pakuvad ettevõtetele kohapealsete oludega hästi kursis olles erinevaid teenuseid, näiteks otsivad potentsiaalseid kliente.