Mõistuspärane otsus

Toimetuse hinnangul võib maadevahetuse kohtuasjas tehtud riigikohtu otsust iseloomustada kõige paremini sõnaga “mõistuspärane”. Pikk kohtusaaga jõudis lõpule nii, et õigus- ja õiglustunne ühiskonnas on tasakaalus.

Esiteks näitab seda juba otsuse tegemine ise kui selline. Kohtuasja tagasisaatmine uuesti madalamasse astmesse arutamiseks oleks niigi väga pikalt kestnud kohtusaagat veelgi venitanud. Samuti oleks ühiskonna õiglustunnet kindlasti riivanud, kui asi olekski riigikohtus sisuliselt arutamata jäänud. Nii nagu see jäi juriidiliste nüansside tõttu arutamata esimese astme kohtus. Juriidilist täpsust ei tohi muidugi kõrvale jätta - ning ses said kindlasti nii uurijad kui ka prokuratuur õppetunni -, ent asja sisu hindamata jätmine poleks olnud õiglustundega kooskõlas.

Altkäemaks jääb altkäemaksuks. Mõistuspärasusest annab tunnistust ka asjaolu, et riigikohus jättis varasemad ringkonnakohtu karistused suurelt jaolt muutmata, ehkki süü­tegu formuleeriti ümber altkäemaksust pistiseks. See kinnitab veel kord tavaelus niigi selget seisukohta, et õigupoolest ongi tegemist sama asjaga. Tõepoolest, mis vahet seal on, kas altkäemaksu antakse või lubatakse seadusega lubatud või keelatud teo jaoks. Altkäemaks jääb altkäemaksuks. Selline seisukoht leiab ustavasti õige peatselt kinnitust ka seadusandluses.