Negatiivne intress toob odava laenu

Täna kogunevalt Euroopa Keskpanga istungilt võib tulla rahandusringkondades ärevusega oodatud miinusmärgiga intressimäära otsus. Isegi kui see tulemata jääb, on idee õhku visatud ja seda võidakse uuesti kaaluda tulevikus.Äripäeva hinnangul leevendaks negatiivne intressimäär deflatsiooniohtu Euroopas ja oleks sellisena positiivne. Deflatsioon on majanduse arengu pidur, ja pessimistlikumad eksperdid ongi juba Euroopa majandusele selle ohu pärast kümmet või lausa kahtekümmet aastat paigalseisu ennustanud. Ühelt poolt toidab deflatsioonitonti euro tugevus, teisalt aga paljude riikide eramajapidamiste suur laenukoormus, mis hoiab raha tarbimisse suunamast. Deflatsiooniohu vähendamine on keskpanga pädevuses ja negatiivne intress reaalne hoob selle saavutamiseks.

Üks negatiivse intressi selgelt positiivne tulemus on laenude odavnemine. Ettevõtjale on see kahtlemata hea uudis: finantsvõimenduse kaasamise lihtsustumine toob ühemõtteliselt kaasa vahendite nappuse tõttu külmutatud plaanide elluviimise võimaluse. Laenamine on ettevõtjale mõttekas juhul, kui laenu kasutamine on odavam kui omavahendite kasutamine, negatiivne intress loob selle võimaluse suhteliselt lihtsa korrelatsiooni kaudu.

Hea juures on ka halba. Kui pankade hoiustamise intressimäär muutub negatiivseks, viib see tõenäoliselt hulga raha eurotsoonist välja. Selle hea pool on euro mõningane nõrgenemine, mis aitab eurotsooni majandusel toibuda. Halb on aga see, et pole võimalik prognoosida, kui ulatuslikuks raha väljavool ulatub. Kui see osutub oodatust suuremaks, võib see anda tulemusi, mille pikaajalise halva mõjuga toimetulemiseks puudub keskpangal kiire reageerimise mehhanism. Raske on  ka määratleda, mis piirist alates muutub raha väljavool eurotsoonile ühemõtteliselt kahjulikuks.

Oluline vastuargument on aga pensionifondide ja elukindlustajate ootuse petmine. Säästmise „karistamist“ ei ole eurotsoonis varem kogetud ning sellega on psühholoogilises plaanis raske toime tulla. Kaudselt läheks negatiivse intressimäära otsus kõigi pensionisäästjate huvide vastu, kelle pension jääb tulevikus oluliselt väiksemaks, kui see õigustatud ootuse põhjal võiks olla. See omakorda õõnestab usaldust pangandussüsteemi vastu. Isegi kui jaekliendi rahakott otseselt puutumata jääb, oleneb kommertspankade otsusest, kas kliendi hoiuste määra tuuakse allapoole või mitte või ohverdatakse mingi osa kasumist. Tõenäoliselt kaaluvad kommertspangad teenustasude suurendamist, et kasumlikkust säilitada. Klientidele on seda keeruline selgitada, mis tähendab pankadele keerulist juriidilist, tehnilist ja moraalset dilemmat.

Küsitavused. Omaette küsimus on, kuivõrd negatiivne intress tarbimist soodustab ning – isegi kui soodustab – missugune on selle pikaajaline mõju. Tarbimise elavnemine aitab kahtlemata majanduskasvule kaasa, ent teiselt poolt on säästude olemasolu investeerimise eeldus. Laias plaanis on investeerimisvalmiduse suurenemist kahtlemata rohkem kasu kui lühiajalisest tarbimishoost. Investeerimissunni tekitamiseks aga ei piisa ainult hoiustamise mõttetuks muutmiseks, teine vajalik pool on investeerimisoskuste ja –teadmiste olemasolu.

Praegu ei vea Euroopa majanduskasvu mitte niivõrd eksport, kuivõrd tarbimine ja investeeringud. Nende vahel mõistliku tasakaalu leidmine on keeruline ülesanne, mis ei kuulu enam üksnes Euroopa Keskpanga pädevusse, vaid eeldab aktiivset panust liikmesriikide valitsustelt.

 

Autor: 1185-aripaev