Liigkasuvõtjalik leping võib osutuda tühiseks

Riigikohtu kõnealune ettekirjutus puudutab eelkõige kiir- ja tarbijalaenu pakkuvaid ettevõtteid, aga ka kiir- ja tarbijalaenu võtnud kliente, kes võivad nõuda laenulepingu tühistamist.Eestis on hinnanguliselt 100 000-120 000 kiir- ja tarbijalaenu klienti ning enam kui 34 000-l on tekkinud maksehäired.

Kust piir jookseb? Termin „liigkasuvõtjalik“ tähistab riigikohtu hinnangul laenusuhet, kus krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatavat keskmist eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.Krediidi kulukuse määr ei hõlma ainult laenu eest tasutavat intressi, vaid ka mis tahes tasusid ja kulutusi, mida laenuvõtja seoses laenuga laenuandjale maksma peab, nt lepingutasud, võla kohta käivad meeldetuletused. Artikli kirjutamise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr 36,64% aastas.

Seega on „liigkasuvõtjalikud“ ja samuti riigikohtu hinnangul eelduslikult tühised tarbijakrediidilepingud, kus krediidi kulukuse aastane määr on rohkem kui 219,84%.Tühise laenulepingu puhul tuleb laenusumma tagastada kokku lepitud tähtpäevaks. Lepingus sätestatud intresside ja tasude asemel tuleb maksta ainult Euroopa Keskanga standardintressimäära, mis viimasel ajal on olnud alla ühe protsendi.Laenuandja rikkumise puhul võib laenusaaja nõuda muuhulgas kahju hüvitamist, mis tähendab kõigi laenuga seotud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude võib omakorda tasaarvestada laenatud summaga, mis võib viia olukorrani, kus laenusaaja ei pea isegi laenatud summat laenuandjale tagastama.

Seadust vaja muuta. Riigikohtu määrusele oleks vaja reageerida ka seaduseandjal. Vaja oleks täiendada seadusandlust, et nii laenuandjatel kui ka laenuvõtjatel oleks võimalik aru saada, millal võib leping olla liigkasuvõtjalik ja seetõttu tühine.