Miks jäätmepõletust toetada

Selles mõttes ei ole toetuse maksmine jäätmete põletamise eest vale. Enne jäätmete põletamist maeti need lihtsalt prügilasse, kus need olid ja on keskkonnale koormaks veel pikkadeks aastateks.

Jäätmete põletamisele toetuse maksmise vastased ajavad mitu asja sassi. Iru jäätmepõletustehase ja jäätmete taaskasutamise sidumine on kontekstiväline. Muu maailma praktika näitab, et jäätmete taaskasutamine algab jäätmete sorteerimisest tekkekohal. Sorteerimine tekkekohal, näiteks kodus, saab hoo sisse siis, kui sorteerimata jätmine on tunduvalt kallim kui sorteerimine. Lihtsustatult tähendaks see, et segajäätmete äraandmise hind peaks olema nii kõrge, et tekiks motivatsioon jäätmeid sorteerida ja kulutusi jäätmekäitlusele vähendada.

Eestis korraldatud jäätmeveokonkursid viiakse läbi hinnapõhiselt, st veoõiguse saab ettevõte, mis on teinud madalaima hinnapakkumise. Selle tulemusena on jäätmeveohinnad viimastel aastatel valdavalt langenud ja paljudes piirkondades on need tasemel, mis ei motiveeri kedagi jäätmeid sorteerima.

Teine probleem, miks jäätmete taaskasutus Eestis areneda ei taha, tuleneb pakendiseadusest ja pole samuti kuidagi seotud Iru jäätmepõletustehasega. Suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid on pakendijäätmed. Pakendijäätmete kogumist reguleerib pakendiseadus. Seaduses on sätestatud, et pakendijäätmete taaskasutuse üle peetakse arvestust ja seatakse sihtarve materjalipõhiselt. Sellepärast on pakendijäätmete kogumise eest vastutav nn tootjavastutusorganisatsioon on huvitatud nendest klientidest, kellel tekkib ühes kohas suur hulk ühesuguseid pakendijäätmeid. Sellised kliendid on üldjuhul kas tööstusest või kaubandusest. Tootjavastutusorganisatsioon maksab sellistele klientidele heldelt. Näiteks Viimsi vallas ei olnud mitte ükski Eesti tegutsev tootjavastutusorganisatsioon valmis finantseerima pakendite kogumist pakendikotiga koduväravast. Seetõttu tuli selline mugav teenus lõpetada.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit on korduvalt teinud ettepanekuid kehtestada eraldi taaskasutusmäärad nii kodumajapidamisest kui ka tööstusest kogutud pakendijäätmetele. See tooks kaasa märkimisväärse arengu just kodumajapidamisest kogumisel ning tõenäoliselt oleks peagi üle Eesti võimalik pakendeid kotiga oma koduväravas mugavalt ära anda.

 

 

 

Autor: Argo Luude, Vilja Kiisler