Prügipõletuse toetuseta elektrihind langeb

Prügipõletus on jäätmetekäitluse hierarhias ladestamisest vaid üks samm kõrgemal. Kõnealuse muudatuse eesmärk on laisa lõunaeurooplase mõtteviisi – kõik ahju – lõpetamine.

Praegu toetatakse Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast toodava prügi põletust ning soodustatakse Eesti saastamist korstna kaudu ja põletustuha matmisega Jõelähtme prügilasse. Eesti Energia Iru prügielektrijaamas tekib iga ahju mineva tonni kohta pea 250 kg tuhka ja 25 kg ohtlikke jäätmeid. Kehtivate jäätmeimpordi lubade järgi võib hinnata Iru sissetoodud jäätmete mahuks u 90 000 tonni aastas. Seega ladestame üle 20 000 tonni välisriikide sodi lihtsalt prügimäele.

Lisaks on mis tahes põletamise juures kõrvalproduktiks korstna kaudu välisõhku paiskuvad kasvuhoonegaasid. See, et need vastavad kehtestatud euronormidele, ei tähenda, et meie looduskeskkond ja Iru prügielektrijaama lähedal elavad inimesed selle üle rõõmu tunneksid.

Praegu on Eesti Energial võimalik taotleda efektiivse koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale toetust 32 eurot/MWh kohta. Vahet pole, kas elektrit toodetakse imporditud või kohalikust prügist. Selle toetuse maksavad kinni kõik Eesti elektritarbijad, sest Eesti Energia küsib võrguteenuste arvel lisaraha n-ö taastuvenergia tasu katteks. Prügipõletuse toetuse lõpetamisel võidaks iga elektritarbija pea 10 eurot aastas.