Lisatulu annavad ideoloogiavabad maksumuudatused

Tõepoolest, kuigi kõiki mõtteis mõlkuvaid plaane ajast ning koalitsioonipartnerite ideoloogiast tulenevalt „kevadkoalitsioon“ ellu viia ei saa, on siiski päris palju ette võetud. Suurem osa leppest ei nõua lisaraha. Kuid on ka neid lubadusi, millel on riigieelarve mõttes hinnasilt küljes, nagu näiteks lastetoetuste oluline tõus, tasuta koolitoit gümnasistidele, töötuskindlustusmakse langetamine ja tulumaksuvaba määra tõus.

Hirmutamine suure eelarvedefitsiidi või riikliku laenuralliga saab tuleneda kas pahatahtlikkusest või teadmatusest. Nimelt kehtestab riigieelarve baasseadus nõuded 2015. aasta eelarvele struktuurse tasakaalu kohta, välistades defitsiidis eelarve. See tähendab, et täiendavad kulud ning maksulangetused peavad olema kaetud ka meetmetega, mis eelarvepositsiooni parandavad (täiendavad tulud või planeeritud kulude vähendamine).

Nii koalitsioonipartnerite erinev maailmavaade kui ka aastane ajapiirang välistab iseenesest nii mõnedki võimalikud katteallikad, mistõttu keskendutakse maksumuudatustele, mis on nn ideoloogiavabad ning annavad lisatulu kehtima hakkamise aastal.

Nendeks on ennekõike tervisele ja keskkonnale negatiivse kõrvalmõjuga tegevuste maksustamine. Tõusevad alkoholi- ja tubakamaks ning maagaasi aktsiisimäär; kaotatakse madalam maksumäär kütusele, mis on tuntud erimärgistatud kütusena. Viimase puhul on erandiks kasutamine põllumajanduses ja väikelaevadel. Nende muutuste juures oleme konsulteerinud ka maksu- ja tolliametiga, veendumaks, et see salakaubaturgu ei suurendaks.

Nii kütuseaktsiisi jäiga suunitluse lahtisidumine kui ka Euroopa Liidu toetuste kaasfinantseerimise paindlikum tagamine aastate lõikes ning ministeeriumite vahel võimaldab efektiivsemalt riigieelarvet planeerida ning vabastab täiendavaid vahendeid. Sealjuures on kahtlemata soov toetusrahad võimalikult kiiresti kasutusele võtta, kuid erinevates valdkondades on selles osas ettevalmistustööd erinevas tempos kulgenud.

Kahtlemata mõjutab iga maksumuudatus neid, kelle maksukoormus sellest suureneb ning on seetõttu ebameeldiv. Siiski on tärganud koalitsioon üritanud maksutõusudega tekitada võimalikult vähe negatiivset kaasmõju majandusele ning suurendada läbi lastetoetuste sisetarbimist ja mõnevõrra leevendada suhteliselt kõrget tööjõu maksukoormust.